Avaleht Foorum Ajakiri «Vaatleja» Tähistaevas Maailm Õpik Astronoomia Facebookis Astronoomia Twitteris
None

Juunitaevas 2015

Alar Puss | 03.06.2015

On alanud juunikuu, esimene kolmest Põhjamaa suvekuust.
Juunis on aasta pikimad päevad ja kõige lühemad ööd. Suvisel pööripäeval, 21. juunil kell 19.38 jõuab Päike kõige kaugemale põhjapoolkera kohale – Vähi pöörijoonele, tegu on aasta kõige pikema päevaga.

Juunis võib tõesti juba nõuda suviseid temperatuure. Siiski pole juuni keskmine temperatuur aasta kõige kõrgem, sest veel võivad anda tunda kevadiselt jahedad õhumassid. Reeglina öökülmad juunikuu alguseks lõpevad, kuid esineb aastaid, kus neid esineb peaaegu juuni lõpuni.

Aastad ei ole üldse vennad – viimasel 10 -15 aastal on tihti juhtunud, et tõeline suvesoe saabub alles juuni lõpus või juulis, mõnikord alles augustis.
Samas võib tsiteerida 1982. aasta 1. juunil ilmunud ajalehte Rahva Hääl, kus kirjutati nii: „Üsna sageli juhtub, et juuni on meil ainus tõeliselt soe ja päikeseline suvekuu, juuli-august juba jahedad ja vihmased. Murrang toimub tihti jaanipäeva paiku“. Mainitud, 1982. aasta juuni sattus samuti märkimisväärne: 4 esimest päeva olid väga palavad, siis toimus järsk muutus ja edasi kestsid kuu lõpuni väga jahedad, sajused ja öökülmadega ilmad. Sellega on osaliselt võrreldav nt 2009. aasta juuni: 1 ja 2. juuni kuumusele järgnes pikk vihmane külmaperiood, kuid kuu viimased päevad olid taas kuumad.
Veel ühest küljest asjale vaadates on paljudel kindlasti meeles 1997., 1999., 2002. ja 2011. aasta väga soojad suved, juuni kaasa arvatud. Kokkuvõttes on ilmavariante „seinast seina“.

Juunis on ööd lühikesed ja valged. Seda, kui valge või pime selgel ööl parajasti on, määrab see, kui palju Päike silmapiirist allpool on. Kui Päike pole horisondist madalamal kui 6 kraadi, sellist olukorda tuntakse tsiviilse hämarikuna. Kuni 12 kraadi allpool silmapiiri asuv Päike tähendab nautilist hämarikku ning astronoomiline hämarik tähendab, et Päike on kuni 18 kraadi silmapiirist allpool. Suveperioodil esinevad Eestis astronoomiline ning nautiline valge öö. Tsiviilne hämarik omab meie maal siiski algust ja lõppu isegi suvisel pööripäeval. Termin „tsiviilne hämarik“ tähendab, et sel ajal on veel päris valge, väljas näeb ajada tavalisi argiasju. Nautiline hämarik osutub sellele, et silmapiir on veel eristatav (navigatsioon maiste märkide järgi on veel võimalik), kuigi on juba mõnevõrra pimedam. Astronoomilise hämariku korral on juba päris pime ja taevas tähine, ometi võib põhjakaares tabada nõrka kuma. Praktikas võib siiski märkida, et vastavad piirid ei ole järsud ning nt keskõine selgelt märgatav põhjavalgus on vaadeldav alles ligemale 9-10 päeva peale astronoomiliste valgete ööde algust.

Nii pikalt sai räägitud päevast ja hämarikust seetõttu, et päevad on ju juunikuus aasta pikimad ja ööd vastavalt aasta kõige lühemad.
Heledamad tähed saavad nähtavaks kusagil kella 23 ja 24 vahel, hämaraim aeg on umbes kesköö ja poole kolme vahel, seejärel läheb jälle aegamööda päris valgeks ja algab uus päev. Muuseas, kohalik kesköö Eestis on (suveaega arvestades) Tartus kell 1.13, Tallinnas kell 1.21, Kuressaares kell 1.30.

Kujutame mõttes ette juuni esimesi öid. Suhteliselt madalas lääne-loodetaevas ilmub kohe Päikese loojangu järel nähtavale Veenus, veidi hiljem ka Jupiter. Need 2 planeeti, kui nad paistavad, on alati igast kinnistähest ehk „päris“ tähest heledamad.
Peale kella 23 saab kõrgel lõunakaares nähtavaks Arktuurus, idakaares Veega ja temast madalamasl ja vasakul tuleb veidi hiljem nähtavale Deeneb. Madalamas idataevas paistab Altair. Madalas edelataevas paistab Spiika, põhjakaares Kapella. Madalas loodetaevas tulevad pisut hiljem nähtavale ka Kastor ja Polluks, neist vasemal asub Reegulus. Väga madalas kagutaevas leiame Antaarese, millest lääne pool (paremal) ja kõrgemal paistab kolmas planeet, Saturn.

Ootame veel. Aegamööda tuleb hämarust juurde. Peale kella 24 püüame loodetaevast leida Suure Vankri ja tema abiga Põhjanaela. Ega palju tuhmimad tähed nähtavale tulegi. Kirdetaevas võime püüda tabada Kassiopeia W-kujulist kontuuri.
Mõned tähed lisanduvad ka Luige ja Kotka tähtkujust, mujalt ka, nt. vasakul pool Saturni lähedal
näeme paari-kolme Skorpioni tähtkuju tähte.

Kella poole kolmeks on Suur Vanker madalamale vajunud, ka Arktuuurus on nüüd kõrgel läänetaevas (pisut madalamal kui õhtul), Veega on tõusnud omakorda veel kõrgemale, samuti Deeneb ja Altair. Kastor, Polluks, Reegulus ja Spiika on vastavalt juba loojunud või hakkavad parajasti loojuma. Lõuna-edelakaares näeme ikka veel Saturni ja Antaarest.

Vaatame sama asja jaanipäeva paiku. Õhtul on Veenus ja Jupiter madalamal kui kuu algul, samas on nad üksteisele lähenenud. Arktruurus paistab nüüd edelasuunalt ja Suvekolmnurk (Veega, Deeneb ja Altair) asub kõrgel kagutaevas. Spiika ja Reegulus on juba päris madalas läänetaevas, Kaksikute tähtkuju tähed pole enam vaadeldavad. Mõni tund hiljem, juba valgenedes, on Spiika ja Reegulus loojunud, samuti on Saturn ja Antaares juba loojunud. Suvekolmnurk on tõusnud kõrgele lõunakaarde.

Planeetidest.

Võtame planeetide nähtavuse kokku.
Veenus on vaadeldav õhtuti ehataevas, olles Kaksikute ja Vähi tähtkujudes, kuid vaatlusaeg järjekindlalt lüheneb.

Ka Vähi tähtkujus paiknev Jupiter vajub üha madalamale, kuid mida enam kuu lõpu poole, seda enam kaks planeeti üksteisele lähenevad. Kuu viimastel õhtutel paiknevad Veenus ja Jupiter kõrvuti madalas loodetaevas, loojudes tund ja 40 minutit peale Päikest. Kuu on nii Veenuse kui ka Jupiteri naabruses 20-nda juuni õhtul.

Saturn paikneb madalas lõunataevas Kaalude tähtkujus, on kuu algul vaadeldav kogu öö, kolmandas dekaadis hakkab üha varem loojuma. Kuu oli Saturni lähedal ööl vastu 2. juunit, samuti on Kuu Saturni naabruses 28-nda juuni õhtul.

Kuu faasid.

  • Täiskuu 2-sel juunil,
  • viimane veerand 9-ndal juunil,
  • kuuloomine 16-ndal juunil,
  • esimene veerand 24-ndal juunil.

Märksõnad: ,