Juunitaevas 2015Alar Puss | 03.06.2015 On alanud juunikuu, esimene kolmest Põhjamaa suvekuust. Juunis võib tõesti juba nõuda suviseid temperatuure. Siiski pole juuni keskmine temperatuur aasta kõige kõrgem, sest veel võivad anda tunda kevadiselt jahedad õhumassid. Reeglina öökülmad juunikuu alguseks lõpevad, kuid esineb aastaid, kus neid esineb peaaegu juuni lõpuni. Aastad ei ole üldse vennad – viimasel 10 -15 aastal on tihti juhtunud, et tõeline suvesoe saabub alles juuni lõpus või juulis, mõnikord alles augustis. Juunis on ööd lühikesed ja valged. Seda, kui valge või pime selgel ööl parajasti on, määrab see, kui palju Päike silmapiirist allpool on. Kui Päike pole horisondist madalamal kui 6 kraadi, sellist olukorda tuntakse tsiviilse hämarikuna. Kuni 12 kraadi allpool silmapiiri asuv Päike tähendab nautilist hämarikku ning astronoomiline hämarik tähendab, et Päike on kuni 18 kraadi silmapiirist allpool. Suveperioodil esinevad Eestis astronoomiline ning nautiline valge öö. Tsiviilne hämarik omab meie maal siiski algust ja lõppu isegi suvisel pööripäeval. Termin „tsiviilne hämarik“ tähendab, et sel ajal on veel päris valge, väljas näeb ajada tavalisi argiasju. Nautiline hämarik osutub sellele, et silmapiir on veel eristatav (navigatsioon maiste märkide järgi on veel võimalik), kuigi on juba mõnevõrra pimedam. Astronoomilise hämariku korral on juba päris pime ja taevas tähine, ometi võib põhjakaares tabada nõrka kuma. Praktikas võib siiski märkida, et vastavad piirid ei ole järsud ning nt keskõine selgelt märgatav põhjavalgus on vaadeldav alles ligemale 9-10 päeva peale astronoomiliste valgete ööde algust. Nii pikalt sai räägitud päevast ja hämarikust seetõttu, et päevad on ju juunikuus aasta pikimad ja ööd vastavalt aasta kõige lühemad. Kujutame mõttes ette juuni esimesi öid. Suhteliselt madalas lääne-loodetaevas ilmub kohe Päikese loojangu järel nähtavale Veenus, veidi hiljem ka Jupiter. Need 2 planeeti, kui nad paistavad, on alati igast kinnistähest ehk „päris“ tähest heledamad. Ootame veel. Aegamööda tuleb hämarust juurde. Peale kella 24 püüame loodetaevast leida Suure Vankri ja tema abiga Põhjanaela. Ega palju tuhmimad tähed nähtavale tulegi. Kirdetaevas võime püüda tabada Kassiopeia W-kujulist kontuuri. Kella poole kolmeks on Suur Vanker madalamale vajunud, ka Arktuuurus on nüüd kõrgel läänetaevas (pisut madalamal kui õhtul), Veega on tõusnud omakorda veel kõrgemale, samuti Deeneb ja Altair. Kastor, Polluks, Reegulus ja Spiika on vastavalt juba loojunud või hakkavad parajasti loojuma. Lõuna-edelakaares näeme ikka veel Saturni ja Antaarest. Vaatame sama asja jaanipäeva paiku. Õhtul on Veenus ja Jupiter madalamal kui kuu algul, samas on nad üksteisele lähenenud. Arktruurus paistab nüüd edelasuunalt ja Suvekolmnurk (Veega, Deeneb ja Altair) asub kõrgel kagutaevas. Spiika ja Reegulus on juba päris madalas läänetaevas, Kaksikute tähtkuju tähed pole enam vaadeldavad. Mõni tund hiljem, juba valgenedes, on Spiika ja Reegulus loojunud, samuti on Saturn ja Antaares juba loojunud. Suvekolmnurk on tõusnud kõrgele lõunakaarde. Planeetidest. Võtame planeetide nähtavuse kokku. Ka Vähi tähtkujus paiknev Jupiter vajub üha madalamale, kuid mida enam kuu lõpu poole, seda enam kaks planeeti üksteisele lähenevad. Kuu viimastel õhtutel paiknevad Veenus ja Jupiter kõrvuti madalas loodetaevas, loojudes tund ja 40 minutit peale Päikest. Kuu on nii Veenuse kui ka Jupiteri naabruses 20-nda juuni õhtul. Saturn paikneb madalas lõunataevas Kaalude tähtkujus, on kuu algul vaadeldav kogu öö, kolmandas dekaadis hakkab üha varem loojuma. Kuu oli Saturni lähedal ööl vastu 2. juunit, samuti on Kuu Saturni naabruses 28-nda juuni õhtul. Kuu faasid.
Märksõnad: Tähetorni ring, tähistaevas |
|