 |
Alar Puss | 08.11.2023
Kuu varjutab Veenuse
Kuu algul jäi suures tuhmi komeedi tuhinas kirja panemata üks mardilaupäeva keskpäeva astronoomiline nähtus: Kuu varjutab Veenuse. Asi polegi ehk eriti teemat väärt, sest nähtus toimub ajal, kui lisaks asjaosalistele on horisondi kohaĺ ka Päike. See rikub efekti ära. Kuna aga Veenus on väga hele ja teleskoobis päevalgi hästi vaadeldav, võiks ehk teema kallal siiski pisut lokku lüüa.
[...]
|
 |
Alar Puss | 01.11.2023
Hilissügise kuu
Novembris enam seenemetsa üldjuhul asja ei ole. Ilm on suvega võrreldes päris jahe, vahel isegi talvine. Küllap sellepärast on november ongi teise nimega talvekuu. Päike paikneb kuu algusest alates Kaalude tähtkujus, 24-ndal liigub Skorpioni tähtkujju ja 30-ndal Maokandja tähtkujju. Suure faasiga Kuud, sh täiskuud, saab tänavu novembris nautida kuu lõpunädalal. [...]
|
 |
Alar Puss | 01.10.2023
Alanud on oktoobrikuu. Päike käib üha madalamas kaares, päevad üha lühenevad ja ööd pikenevad. Peaaegu kogu oktoobri vältel asub Päike Neitsi tähtkujus; alles 31. oktoobril siirdub Päike Kaalude tähtkujju. Sodiaagi tähtkujud ehk need tähtkujud, mida Päike oma aastasel näival teekonnal läbib, on erineva läbimõõduga, Neitsi tähtkuju läbimiseks kulub Päikesel ligikaudu poolteist kuud. Kõigis teistes tähtkujudes viib Päike lühemat aega. [...]
|
Alar Puss | 01.09.2023
Üldisi asju
On alanud september, esimene sügiskuu, kuigi suvist sooja võib ka sekka juhtuda. Sügise ametlik algus ei lange siiski kuu algusega kokku, see toimub 23. septembril kell 9.50. Siis on Päike otse Maa ekvaatori kohal ja peaaegu kogu maakera peal on päev ja öö ühepikkused, 12 tundi. Pooluste piikonnas on eriolukord: põhjapooluse kohal on Päike silmapiiril loojumas; ka lõunapooluselt vaaadates asub Päike silmapiiril, kuid siin on Päike hoopiski tõusmas. Vastavalt on põhjapoolkeral siis algamas polaaröö ja lõunapoolkeral, vastupidi, polaarpäev. [...]
Alar Puss | 12.08.2023
August on tuntud oma taaspimedate öödega; nüüdseks võib öelda, et on kadunud ka kahvatu põhjakaare kesköökuma, kuigi astronoomilise hämariku ametlik lõpp saabub alles 18. augustil. Pime aeg pikeneb kuu lõpu suunal päris pika sammuga. Lüheneb ka hämarikuperiood. Siiski on ka päevades veel piisavalt pikkust. [...]
Alar Puss | 01.08.2023
Päikese asendist
Augustis käib Päike juba mõneti madalamalt kui kahel eelmisel suvekuul. Kuu esimesel dekaadil asub Päike tähekaardil Vähi tähtkuju taustal. 11-ndal augustil liigub Päike Lõvi tähtkujju. Kuigi august võib mõnel aastal olla juba küllaltki sügise nägu, on hetkel ülevalolev Eesti absoluutne maksimumtemperatuur +35.6 kraadi mõõdetud just augustis. [...]
Alar Puss | 01.07.2023
Päike juulis
Juulis on Päike Eestist vaadates peaaegu sama võimsalt nähtav kui juunis. Kuni 23-nda juulini (kaasa arvatud) on Tartu laiuskraadil Päikese kääne ehk nurkkaugus taevaekvaatorist 20 kraadi või enam põhja suunas. (Maksimumis, suvisel pööripäeval 21. juunil oli vastav näitaja 23 kraadi ja 26 minutit.) Nii et suvi jätkub täie hooga! Kahel juulikuu esimesel dekaadil asub Päike Kaksikute tähtkujus, 21-sel juulil liigub aga Vähi tähtkujju. [...]
 |
Alar Puss | 01.06.2023
Valged ööd ja pikad päevad
Juunikuu on aasta päikeseküllaseim kuu. Vähemalt teoreetiliselt, kui võimalikke pilvi ei peaks arvestama. 21-sel kuupäeval on suvine pööripäev, see päev on aasta pikim. Järgmisel kuupäeval, 22. juuni varahommikul, liigub senimaani Sõnni tähtkujus paistnud Päike Kaksikute tähtkujju. Kulub veel poolteist ööpäeva ja saabub jaaniöö, selle järel jaanipäev. [...]
|
 |
Alar Puss | 10.05.2023
I
Miitsar ja Alcor
Vaatame, mis taevas veel näha on.
Otsime jälle üles Suure Vankri. See asub lagipea kohal. Ka Suure Vankri keskmine aisatäht Miitsar, mille kõrval on tuhmim täht Alcor (Härg ja Hunt olid need tähed vanadel eestlastel), on kaksiktäht, kui sinna teleskoobiga vaadata. Kindlaks on ka tehtud, et kumbki Miitsari komponent on omakorda kaksik, nii et Miitsar on neliktäht! Samas,juba mainitud Alcor (Alcori ja Miitsari eraldi nägemise järgi hinnati inimese nägemisteravust!) on maailamruumis umbes samas piirkonnas, kus Miitsar. Kuid võimaliku kaksikluse üle käivad siiani vaidlused. Eks siingi ole nagu paljude muude küsimustega astronoomias: vaatlusseeria pikenemine peab andma arutust.
[...]
|
 |
Alar Puss | 02.05.2023
Lühenevad ööd ja pikenevad päevad
Algav maikuu on teadupärast hiliseim, loodust suvesse juhatav kevadkuu. On juba suhteliselt soojad ilmad. Enam ei tohiks olla lumesadusid, ka vana lumi peaks varjulistestki kohtadest olema sulanud. Tärkavad lilled ja rohi ning puud avavad oma pungad nii õitele kui lehtedele. Päeva pikkus ehk Päikese taevas oleku aeg kasvab aina edasi. See viimati mainitud nähtus algas tegelikult juba paar päeva enne jõule, peale talvist pööripäeva.
[...]
|
|
