Punase kääbustähe ümbert on leitud tiirlemas kolm kivise pinnaga planeeti, millest väikseim on 0.57 Maa raadiusega – Marsist vaid natuke suurem. [...]
Päikese-sarnase tähe ümbert avastati esimene “mini-Maa”Külalisautorid | 02.01.2012 Päikese-sarnase tähe ümbert, mis on tuntud juba kolme suurema planeedi poolest, avastati kivimiline Maast väiksem eksoplaneet ja Maa-suurune planeet, millel on paks veeaurust koosnev atmosfäär. [...] Leiti vastupidavad eksoplaneedidRain Kipper | 02.01.2012 Teadlased leidsid, kasutades kosmoseteleskoop Kepleri andmeid, kaks eksoplaneeti, mis on üle elanud ematähe punase hiiu staadiumi. [...] Supernoova jäänuki juurest leiti gammakiirte allikasRain Kipper | 23.12.2011 Fermi kosmoseteleskoobi abiga leiti Tycho supernoova jäänuki juurest gammakiirte allikas. Avastuse abil loodetakse rohkem aimu saada kosmilistest kiirtest ja supernoovadest. [...] Avastati neli väga punast galaktikatRain Kipper | 08.12.2011 Leiti neli galaktikat, mis on väga punased, ehk siis kiirgavad infrapunakiirguses palju rohkem kui nähtava valguse spektripiirkonnas. Praegu ei oska teadlased sellele ühest seletust anda. [...] Kepleri esimene elukõlbulik planeet: Kepler-22bJaan Laur | 06.12.2011 Kepleri kosmosemissiooni andmete põhjal leidis kinnitust elukõlbulikus tsoonis asuva Maa-sarnase planeedi olemasolu. Lisaks avaldati 1094 uut eksoplaneedi kandidaati, mis tõstab Kepleri poolt avastatud planeetide koguarvu juba 2326-ni. [...] Avastati sobivad kohad keeruliste molekulide tekkeksRain Kipper | 08.11.2011 Teadlased uurisid elu tekkeks vajalike keerulisemate molekulide tekke võimalusi ning leidsid sobivaks kohaks noorte tähtede lähedal oleva tolmuterakeste pinna. [...] Leiti tekkejärgus eksoplaneetRain Kipper | 28.10.2011 Teadlased leidsid noore tähe, LkCa 15, ümber eksoplaneedi, mida nimetatakse LkCa 15 b. Avastuse teeb eriliseks planeedi tekkejärgus olemine. [...] Gravitatsioonilainete püüdmisestKülalisautorid | 10.10.2011 Gravitatsioonilainete mõiste sai alguse 1918. aastal, kui nende olemasolu kohta käis ennustuse välja Albert Einstein. Oma üldrelatiivsusteooriat tutvustavas artiklis nimetas ta gravitatsioonilaineteks aegruumi võnked, mis kaasnevad massi liikumisega. Täna, ligi sajand hiljem pole ennustus veel eksperimentaalset kinnitust leidnud, kuid aktiivne tegevus selle lünga täitmiseks käib nii Põhja-Ameerika, Euraasia kui Austraalia mandritel. [...] Leiti supernoovade vaatluslike eripärade põhjusRain Kipper | 12.09.2011 Teadlased uurisid supernoovade vaatluste eripärasid ning kuidas seda seletada. Uurimuse tulemuseks saadi, et Ia tüüpi supernoovadel on vaheetapp, mille käigus nende pöörlemine aeglustub ning tekitab ajavahemiku evolutsiooni jaoks. [...] |
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
