Avaleht Foorum Ajakiri «Vaatleja» Tähistaevas Maailm Õpik Astronoomia Facebookis Astronoomia Twitteris
None

Üks hõbe ja kaks pronksi rahvusvaheliselt astronoomiaolümpiaadilt

Tõnis Eenmäe | 30.09.2013

6.-14. septembril 2013 toimus XVIII rahvusvaheline astronoomiaolümpiaad. Seekordne olümpiaad toimus Leedus Dubingai puhkekeskuses (Vilniusest 60 km põhja pool). Oma teadmisi panid proovile 14-18 aastased noored 18 erinevast riigist, võistkondi oli kokku 20 (Venemaa ning Ukraina olid esindatud kahe võistkonnaga: Vene ja Moskva; Ukraina ja Krimm).
astronoomiaolympiaad_leedu2013
Olümpiaad toimus traditsiooniliselt kolmes voorus, mille tulemused liideti. Võisteldi teooriaülesannete lahendamises, astronoomiliste vaatluste andmete praktilises analüüsis ning öötaeva vaatluses teleskoobiga ja ilma. Võrreldes eelmise aastaga, olid küsimused mõnevõrra lihtsamad, see tingis aga väga väikesed vahed tulemustetabelis ning varasemast palju tihedama medalikonkurentsi. Sedavõrd rohkem tunnustust väärivad kõik medalivõitjad.

Eestit esindanud viieliikmeline koondis saavutas märkimisväärse tulemuse:
Carel Kuusk (Tallinna Prantsuse Lütseum) – hõbemedal nooremas vanuserühmas
Kaarel Hänni (Tallinna Prantsuse Lütseum) – pronksmedal nooremas vanuserühmas
Taavet Kalda (Gustav Adolfi Gümnaasium) – pronksmedal vanemas vanuserühmas
Silver Juvanen (Nõo Reaalgümnaasium) – diplom vanemas vanuserühmas
Jaanika Raik (Tallinna Prantsuse Lütseum) – diplom nooremas vanuserühmas

Kokku jagati olümpiaadil 12 kuldmedalit, 19 hõbemedalit, 24 pronksmedalit. Olümpiaadi mõlema astme üldvõitjad olid seekord Venemaalt, nooremas astmes Sergey Zheltoukhov ja vanemas astmes Kirill Grishin.

Eesti koondist juhendasid:
Tiit Sepp (TÜ doktorant, Tartu Observatooriumi teadur) – koondise juht, zürii liige
Tõnis Eenmäe (TÜ doktorant, Tartu Observatooriumi teadur) – koondise juht
Rain Kipper (TÜ doktorant, Tartu Observatooriumi teadur) – vaatleja

Lisaks teadmiste proovilepanekule, oli kõikidel osalejatel võimalus tutvuda Leedu tähtsamate vaatamisväärsuste ja kultuuriga. Külastati Vilniust, Rumšiškėsi vabaõhumuuseumit, etnokosmoloogiamuuseumi ja Leedu põhilist observatooriumi Moletai lähistel ning Dubingai ümbrust. Vast vaatamisväärsustest meeldejäävaim oli Trakai loss.

Rahvusvaheline astronoomia olümpiaad on toimunud alates aastast 1996 ning Eesti on osalenud alates 2004.-ndast aastast, vahele on jäänud vaid 2006. aasta. Eesti õpilaste osalemist rahvusvahelistel olümpiaadidel toetab Haridus- ja Teadusministeerium ning koordineerib Tartu Ülikooli Teaduskool.

Rohkem infot: http://iao2013.org/ (olümpiaadi ametlik koduleht) ja tiit.sepp at ut punkt ee (Tiit Sepp, Eesti koondise juht).

Musta lese surmatants gammakiirte valguses

Jaan Laur | 17.12.2012

Pulsarid on kunagiste suure massiga tähtede kokkusurutud jäänused, mis koosnevad peaaegu täielikult neutronitest ning pöörlevad suure kiirusega ümber oma telje. Kosmiliste majakatena kiirgavad pulsarid raadiolaineid ja gammakiiri kitsaste pöörlevate vihkudena ja seetõttu paistab perioodiliselt tabava vihu kiirgus kaugele vaatlejale pulseerivana. Tänaseni on ülikiiresti pöörlevaid pulsareid suudetud leida raadiokiirgust uurides. Nüüd on Max Plancki Instituudi teadlased avastanud millisekundpulsari vaid temalt saabuvat gammakiirgust analüüsides. Avastuse tegemisel oli kriitilise tähtsusega uus efektiivne arvutusmeetod. [...]

Kepleri kosmoseteleskoobi edukas missioon saab ajapikendust

Jaan Laur | 13.12.2012

USA Riikliku Aeronautika- ja Kosmoseagentuuri (NASA) edukaim eksoplaneetide avastaja, Kepleri kosmoseteleskoop lõpetas 14. novembril oma esialgselt planeeritud kolme ja poole aasta pikkuse missiooni. Oma lähiaastate edukaimat missiooni NASA erru saata ei kavatse, vaid jätkab Kepleri kasutamist veel kuni neli aastat. Kosmoseteleskoobi tööshoidmist kannustab lootus leida Maa-sarnast planeeti kauge tähe elukõlbulikus tsoonis. [...]

NASA missioon loendab potentsiaalselt ohtlikke asteroide

Külalisautorid | 23.05.2012

NASA WISE (Wide-field Infrared Survey Explorer) missiooni tulemusena saadi senini parim hinnang Päikesesüsteemis olevatele potentsiaalselt ohtlikele asteroididele. Tulemustes peitub uus informatsioon asteroidide arvu, päritolu ja ohtlikkuse määra kohta. [...]

Dawn paljastab aina enam Vesta saladusi

Külalisautorid | 08.05.2012

Tänu Dawni kosmoseaparaadile jõutakse viimaks asteroid Vesta saladuste lahendamisele aina lähemale. Viimased Dawni poolt Maale saadetud pildid paljastavad uusi detaile hiiglaslikust asteroidist, kaasa arvatud selle mitmekülgsest pinnastruktuurist, järskudest temperatuuri muutustest ja vihjetest asteroidi sisestruktuuri kohta. [...]

Avastatud ja kaotatud kaaslased

Tõnis Eenmäe | 19.04.2012

Kuni 2000. aastani oli Jupiteril teada 17 kaaslast, umbes pooled neist tiirlesid ümber planeedi “ebakorrapärastel”, väga elliptilistel, suure kaldenurgaga ja enamasti retrograadilistel (ehk Jupiteri pöörlemissuunaga vastupidiselt liikuvatel) orbiitidel. Saturnil oli selleks ajaks teada 18 kaaslast, ainus ebahariliku orbiidiga kaaslane oli Phoebe. [...]

Supernoovaplahvatus lööb tähe pahupidi

Kristiina Verro | 12.04.2012

USA astronoomide poolt läbi viidud supernoovajäänuki Cassiopeia A (Cas A) detailne uuring röntgeni lainealas näitas, et energiarikas protsess lööb tähe sõna otseses mõttes pahupidi. Kasutades NASA Chandra röntgen-teleskoopi kaardistati miljoni sekundi jooksul detailselt elementide levik jäänukis ning see andis võimaluse võrrelda aine jaotumist enne ning pärast supernoovaplahvatust. [...]

Kiiresti kihutavad planeedid

Külalisautorid | 05.04.2012

Seitse aastat tagasi olid astronoomid hämmastunud, kui nad leidsid esimese põgenik-tähe lendamas meie galaktikast välja kiirusel 2.4 miljonit km/h (600 km/s). Avastus äratas huvi teoreetikutes, kes hakkasid mõtlema: kui tähte saab heita välja niivõrd äärmusliku kiirusega, kas sama asi võiks juhtuda ka planeetidega? [...]

Merkuuri siseehitus täpsustatud

Rain Kipper | 31.03.2012

Kosmosemissioon Messenger on oma planeeritud töö teinud, milleks oli Merkuuri uurimine. Selle käigus on ta täpsustanud Merkuuri pinna struktuure, koostist ning siseehituse kohta infot kogunud. [...]

Haruldane pilk tähetekke algfaasi

Külalisautorid | 29.03.2012

770 valgusaasta kaugusel Pegasuse tähtkujus asuvas gaasipilves on selgelt täheldatud gaasiklompide kollapseerumist tihedateks tuumikuteks, võimaldades astronoomidel esmakordselt detailselt uurida tähetekke protsessi algfaasi. [...]