NASA marsikulguri Curiosity sooritatud mõõtmiste kohaselt ei leidu Marsi atmosfääris märkimisväärses koguses metaani. Tegemist on üllatava tulemusega, kuna varasemate Maalt ning Marsi orbiidilt tehtud vaatluste põhjal oletati vastupidist. [...]
Üks hõbe ja kaks pronksi rahvusvaheliselt astronoomiaolümpiaadiltTõnis Eenmäe | 30.09.2013 6.-14. septembril 2013 toimus XVIII rahvusvaheline astronoomiaolümpiaad. Seekordne olümpiaad toimus Leedus Dubingai puhkekeskuses (Vilniusest 60 km põhja pool). Oma teadmisi panid proovile 14-18 aastased noored 18 erinevast riigist, võistkondi oli kokku 20 (Venemaa ning Ukraina olid esindatud kahe võistkonnaga: Vene ja Moskva; Ukraina ja Krimm). Eestit esindanud viieliikmeline koondis saavutas märkimisväärse tulemuse: Kokku jagati olümpiaadil 12 kuldmedalit, 19 hõbemedalit, 24 pronksmedalit. Olümpiaadi mõlema astme üldvõitjad olid seekord Venemaalt, nooremas astmes Sergey Zheltoukhov ja vanemas astmes Kirill Grishin. Eesti koondist juhendasid: Lisaks teadmiste proovilepanekule, oli kõikidel osalejatel võimalus tutvuda Leedu tähtsamate vaatamisväärsuste ja kultuuriga. Külastati Vilniust, Rumšiškėsi vabaõhumuuseumit, etnokosmoloogiamuuseumi ja Leedu põhilist observatooriumi Moletai lähistel ning Dubingai ümbrust. Vast vaatamisväärsustest meeldejäävaim oli Trakai loss. Rahvusvaheline astronoomia olümpiaad on toimunud alates aastast 1996 ning Eesti on osalenud alates 2004.-ndast aastast, vahele on jäänud vaid 2006. aasta. Eesti õpilaste osalemist rahvusvahelistel olümpiaadidel toetab Haridus- ja Teadusministeerium ning koordineerib Tartu Ülikooli Teaduskool. Rohkem infot: http://iao2013.org/ (olümpiaadi ametlik koduleht) ja tiit.sepp at ut punkt ee (Tiit Sepp, Eesti koondise juht). Musta lese surmatants gammakiirte valgusesJaan Laur | 17.12.2012 Pulsarid on kunagiste suure massiga tähtede kokkusurutud jäänused, mis koosnevad peaaegu täielikult neutronitest ning pöörlevad suure kiirusega ümber oma telje. Kosmiliste majakatena kiirgavad pulsarid raadiolaineid ja gammakiiri kitsaste pöörlevate vihkudena ja seetõttu paistab perioodiliselt tabava vihu kiirgus kaugele vaatlejale pulseerivana. Tänaseni on ülikiiresti pöörlevaid pulsareid suudetud leida raadiokiirgust uurides. Nüüd on Max Plancki Instituudi teadlased avastanud millisekundpulsari vaid temalt saabuvat gammakiirgust analüüsides. Avastuse tegemisel oli kriitilise tähtsusega uus efektiivne arvutusmeetod. [...] Kepleri kosmoseteleskoobi edukas missioon saab ajapikendustJaan Laur | 13.12.2012 USA Riikliku Aeronautika- ja Kosmoseagentuuri (NASA) edukaim eksoplaneetide avastaja, Kepleri kosmoseteleskoop lõpetas 14. novembril oma esialgselt planeeritud kolme ja poole aasta pikkuse missiooni. Oma lähiaastate edukaimat missiooni NASA erru saata ei kavatse, vaid jätkab Kepleri kasutamist veel kuni neli aastat. Kosmoseteleskoobi tööshoidmist kannustab lootus leida Maa-sarnast planeeti kauge tähe elukõlbulikus tsoonis. [...] NASA missioon loendab potentsiaalselt ohtlikke asteroideKülalisautorid | 23.05.2012 NASA WISE (Wide-field Infrared Survey Explorer) missiooni tulemusena saadi senini parim hinnang Päikesesüsteemis olevatele potentsiaalselt ohtlikele asteroididele. Tulemustes peitub uus informatsioon asteroidide arvu, päritolu ja ohtlikkuse määra kohta. [...] Dawn paljastab aina enam Vesta saladusiKülalisautorid | 08.05.2012 Tänu Dawni kosmoseaparaadile jõutakse viimaks asteroid Vesta saladuste lahendamisele aina lähemale. Viimased Dawni poolt Maale saadetud pildid paljastavad uusi detaile hiiglaslikust asteroidist, kaasa arvatud selle mitmekülgsest pinnastruktuurist, järskudest temperatuuri muutustest ja vihjetest asteroidi sisestruktuuri kohta. [...] Avastatud ja kaotatud kaaslasedTõnis Eenmäe | 19.04.2012 Kuni 2000. aastani oli Jupiteril teada 17 kaaslast, umbes pooled neist tiirlesid ümber planeedi “ebakorrapärastel”, väga elliptilistel, suure kaldenurgaga ja enamasti retrograadilistel (ehk Jupiteri pöörlemissuunaga vastupidiselt liikuvatel) orbiitidel. Saturnil oli selleks ajaks teada 18 kaaslast, ainus ebahariliku orbiidiga kaaslane oli Phoebe. [...] Supernoovaplahvatus lööb tähe pahupidiKristiina Verro | 12.04.2012 USA astronoomide poolt läbi viidud supernoovajäänuki Cassiopeia A (Cas A) detailne uuring röntgeni lainealas näitas, et energiarikas protsess lööb tähe sõna otseses mõttes pahupidi. Kasutades NASA Chandra röntgen-teleskoopi kaardistati miljoni sekundi jooksul detailselt elementide levik jäänukis ning see andis võimaluse võrrelda aine jaotumist enne ning pärast supernoovaplahvatust. [...] Kiiresti kihutavad planeedidKülalisautorid | 05.04.2012 Seitse aastat tagasi olid astronoomid hämmastunud, kui nad leidsid esimese põgenik-tähe lendamas meie galaktikast välja kiirusel 2.4 miljonit km/h (600 km/s). Avastus äratas huvi teoreetikutes, kes hakkasid mõtlema: kui tähte saab heita välja niivõrd äärmusliku kiirusega, kas sama asi võiks juhtuda ka planeetidega? [...] Merkuuri siseehitus täpsustatudRain Kipper | 31.03.2012 Kosmosemissioon Messenger on oma planeeritud töö teinud, milleks oli Merkuuri uurimine. Selle käigus on ta täpsustanud Merkuuri pinna struktuure, koostist ning siseehituse kohta infot kogunud. [...] |
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
