ESO VLT (Very Large Telescope) kinnitas, et NASA Swift satelliidi poolt leitud gammasähvatus on jälg kõige kaugemast täheplahvatusest, mis senini vaadeldud. Täheplahvatus leidis aset rohkem kui 13 miljardit aastat tagasi, umbes ajal, kui Universum oli ainult 600 miljonit aastat vana. [...]
Orioni Trapetsi heledaim täht luubi allTaavi Tuvikene | 13.04.2009 Teadusajakiri Astronomy & Astrophysics avaldas suurima lahutusega pildi noorest kaksiktähest Theta1 Orionis C, mis paikneb Orioni Trapetsi täheparves. Pildi saamiseks kasutati ESO VLT Interferomeetrit (VLTI) ja selle külge ühendatud instrumenti AMBER, mis liidab VLT kolme 8.2-meetrise teleskoobi valguse üheks pildiks. [...] Mitmeti kummaline galaktikate paarElmo Tempel | 04.04.2009 ESO VLT-ga (Very Large Telescope) on saadud senini parim pilt huvitavast interakteeruvate galaktikate paarist Arp 261. Lisaks visuaalsele ilule on veidrad objetid olulised ka teadusele. Tavapärasest erinevad tähesüsteemid aitavad mõista Universumi mitmekesisust ning seda kuidas galaktikad ning teised objektid on tekkinud ning arenenud. [...] Uued tõendid tumeaine kohta kääbusgalaktikatesElmo Tempel | 26.03.2009 NASA kosmoseteleskoop Hubble paljastas uusi tõendeid selle kohta, et kääbusgalaktikad on ümbritsetud massiivsete tumeaine halodega. [...] Startis satelliitobservatoorium KeplerErik Tago | 07.03.2009 Täna öösel startis Canaverali neemelt Floridas NASA satelliitobservatoorium Kepler, mille ülesandeks on otsida eksoplaneete ehk teiste tähetede ümber tiirlevaid planeete. Kosmoseteleskoop jääb orbiidile toimima 4 kuni 6 aastaks ja loodetavasti leiab ka Maa-sarnaseid eluks sobivaid planeete. Mürkroheline sabatäht Lulin (C/2007 N3) lähenebErik Tago | 05.02.2009 Maale läheneb mürkrohelist tooni (sisaldab tsüaani CN) sabatäht Lulin (C/2007 N3). Komeet on oma nime saanud Taivani observatooriumi järgi, kus ta avastati. Ta heledus maksimumis 24. veebruaril 2009 on ennustuse järgi vaid 4-5 tähesuurust, jäädes 0.41 astronoomilise ühiku kaugusel silmaga nägemise piirist heledamaks. Kahjuks on ta sel hetkel Eestis üsna madalal silmapiiri kohal – ligi 3 kraadi , kuigi kõrgus tõuseb kiiresti ja ta möödub Saturni ligidalt Lõvi tähtkujus. Lummava värvusega komeet on kergesti sel ajal näha binoklis. Uudiseid mustast augustErik Tago | 27.01.2009 Linnutee must auk pole ainuke Kuigi astronoomid arvavad teoreetilistel kaalutlustel, et iga suure galaktika keskmes asub ülimassiivne must auk, oli seni vaatluslikult seda kinnitatud vaid meie Galaktika ehk Linnutee suhtes. Üksiktähe liikumiskiirusest ümber keskme saame kindlalt järeldada miljonite Päikeste massiga musta augu olemasolu. Nüüd on vaatluslikult näidatud musta augu olemasolu ka Linnutee naabruses asuva galaktikate Skulptori grupi heledaima galaktika NGC 253 jaoks. See on ainuke suur spiraalgalaktika Skulptori galaktikagrupis, mille kaugus on 11.4 miljonit valgusaastat ja heledus 7.1 tähesuurust, olles seega nähtav juba tagasihoidlikus binoklis. [...] Hubble’i teleskoop mõõtis süsihappegaasi eksoplaneedilErik Tago | 11.12.2008 Astronoomia on teinud veel ühe sammu võõrtsivilisatsiooni avastamise suunas. Hubble’i kosmosteleskoop avastas 63 valgusaasta kaugusel asuva tähe HD 189733 Jupiteri-suurusel planeedil süsihappegaasi (süsinikdioksiid). [...] Leoniidid tulevad tagasi (2008)Külalisautorid | 05.12.2008 Kes arvas, et pärast 2002. aasta tähesadu võib Leoniidid ülejäänud eluks maha kanda, arvaku uuesti. [...] Maad tabavad suure energiaga elektronid kosmosestErik Tago | 19.11.2008 Rahvusvaheline kosmiliste kiirte uurimise meeskond on teinud üsna rabava avastuse: uurijad leidsid kosmilsite kiirte seas energeetilisi elektrone energiavahemikus 300 kuni 800 GeV, mida poleks aga oodata, arvestades vaid tuntuid allikaid: supernoovade plahvatusi, pulsareid ja teisi energeetilissi protsesse. [...] |
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
