Viimased 5-10 miljonit aastat on meie Päike liikunud keskkonnas, mida nimetatakse Kohalikuks Mulliks. See on vähemalt 500 valgusaasta läbimõõduga tähtedevahelise gaasi piirkond, mille tihedus on vaid kümnendik Linnutee keskmisest tähtedevahelise keskkonna tihedusest, kuid kus gaasi temperatuur ulatub miljonite kraadideni. [...]
Ajaloolised vaatlused aitavad aru saada sellest, mis toimub Päikese seesTartu Observatoorium | 10.05.2010 Jaan Pelt koos kaasautorite Maarit Korpi ja Ilkka Tuomineniga Helsingi Ülikoolist töötasid välja uue meetodi päikeseplekkide statistiliseks uurimiseks. Meetodi rakendamine ajaloolisele päikeseplekkide andmebaasile võimaldas saada informatsiooni plekke tekitava mehhanismi käitumisest Päikese konvektiivses kestas. [...] Tähistaevas mais 2010Helle Jaaniste | 29.04.2010 Kuigi pime aeg läheb aina hilisemale kellaajale ja päris pimedaks ei lähegi, on taevas ikka midagi näha. Kui juba olete planeete ja tähtkujusid jälgima hakanud, ei maksa seda pooleli jätta. See taevaste asjade muutumine on ju üsna põnev. [...] Koostati senini suurim galaktikate gruppide kataloogTartu Observatoorium | 28.04.2010 Tartu Observatooriumi teadlased Erik Tago, Enn Saar, Elmo Tempel, Jaan Einasto ja Maret Einsto koostöös Pasi Nurmi ja Pekka Heinämäkiga Turu Observatooriumist, Soomest, avaldasid senini suurima galaktikate gruppide kataloogi. [...] Tähistaevas aprillis 2010Helle Jaaniste | 30.03.2010 Aprillis jätkub hea aeg õhtuste planeetide vaatlemiseks, sest ekliptika paistab ikka veel horisondi suhtes suure nurga all. Samal põhjusel õnnestub ehk kuuvalguseta õhtul umbes tund aega pärast päikeseloojangut näha sodiaagivalgust. Kuu faase vaadates – see võib olla võimalik aprilli esimestel nädalatel. Ja nagu juba eelmisel kuul kirjutasime – selleks on vaja hästi pimedat kohta. Sodiaagivalguse koonus peaks algama Veenuse juurest ja ulatuma Sõelani. [...] Tähistaevas märtsis 2010Helle Jaaniste | 27.02.2010 Eelmise kuu kaardiga võrreldes on meie Talvekuusnurk liikunud lääne poole, eks ta valmistub meie õhtutaevast kaduma. Ühe kuuga taevas muutub, aga mitte eriti palju. Lihtne arvutus: 12 kuuga pöördub taevas 360 kraadi ehk 24 tunni võrra – ühe kuuga seega 2 tunni võrra. See tähendab, et veebruarikuu kaarti saate kasutada 15. märtsi õhtul kella seitsme paiku. [...] Tähistaevas veebruaris 2010Helle Jaaniste | 27.01.2010 Veebruar on külm kuu, võibolla just sellepärast tunduvad tähed säravat eriti eredalt. Praegu on paras aeg otsida üles ja õppida selgeks Talvekuusnurga tähed, siis on meil mõnus kuni varakevadeni taevas orienteeruda. [...] Marsi vastasseis 2010: soovitusi vaatlemiseksTaavi Tuvikene | 26.01.2010 Marss on juba mõnda aega märku andnud, et on vastasseisu jõudmas: heledus on kasvanud, planeedi ketas on teleskoobis paistnud järjest suuremana ning detsembri teisest poolest alates on Marss liikunud tähtede suhtes tavapärasest vastassuunas. Kuigi vastasseis leiab aset jaanuari viimastel päevadel, siis õhtused vaatlustingimused veebruaris veel paranevad. [...] Alanud aastakümne parim Marsi vastasseisTaavi Tuvikene | 24.01.2010 Taas on kätte jõudnud aeg, kui Marss on hästi vaadeldav. Enamuse ajast veedab punane naaberplaneet meist kaugel, varjudes Päikese kumasse või paistes lihtsalt pisikesena. Kuid veidi enam kui iga kahe aasta tagant jõuab Maa oma orbiidil Marsile järele ja möödub temast ning siis näeme me Marssi taevas heleda ja võrdlemisi suurena. [...] Tähistaevas jaanuaris 2010Taavi Tuvikene | 01.01.2010 Jaanuar on Marsi kuu, sest aset leiab Marsi vastasseis, mis Eesti vaatlejate jaoks tõotab kujuneda algava aastakümne parimaks. Õhtuses taevas on veel näha Jupiteri ning veidi enne südaööd tõuseb taaskord rõngaid näitav Saturn. Terava silmaga vaatlejad võivad jaanuari keskel leida koidukumast Merkuuri. [...] |
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
