Avaleht Foorum Ajakiri «Vaatleja» Tähistaevas Maailm Õpik Astronoomia Facebookis Astronoomia Twitteris
None

Tähistaevas novembris 2011

Taavi Tuvikene | 31.10.2011

Novembris on meil ööd pikad, kuid paraku enamasti pilves. Kui taevas selgineb, saab peaaegu terve öö vaadelda Jupiteri ning hommiku poole ööd Marssi. Hea võimalus on piiluda Kuu “serva taha”, sest tänu soodsale libratsioonile on novembris näha rohkem kui pool Kuu pinnast. [...]

Tähistaevas oktoobris 2011

Taavi Tuvikene | 06.10.2011

Oktoobris on põhjust pöörata pilgud Jupiteri poole, sest majesteetlik planeet jõuab meie jaoks soodsasse vastasseisu. Langevate tähtede sõpradele pakub oktoober aga drakoniidide tähesaju võimalust ning tubli keskmist orioniidide meteoorivoolu. [...]

Nobelleeritud supernoovad ja Universumi kiirenev paisumine

Külalisautorid | 05.10.2011

Kaks sõltumatut, teineteisega võistlevat teadusrühma teatasid 1998. aastal peaaegu üheaegselt, et ülikaugete supernoovaplahvatuste heleduse mõõtmine näitab, et Universum paisub kiirenevalt. Selle teadustöö eest pälvisid üht töörühma juhtinud Saul Perlmutter ning teist töörühma juhtinud Brian Schmidt ja Adam Riess käesoleva aasta Nobeli füüsikapreemia. [...]

Galaktikatuumade aktiivsus avaldub kiiremini Universumi tihedamates piirkondades

Tartu Observatoorium | 15.09.2011

Astronoome on ikka rohkem huvitanud need taevakehad, mis kiiresti muutuvad. Galaktikate maailmas leidub harva selliseid objekte. Üheks heaks näiteks on kvasarid – kaugete galaktikate tuumad, mis galaktikate varase arengu perioodil on kiiresti muutuvad ja väga heledad. Peale kvasarite on kauges Universumis ka teisi sarnase omadusega galaktikaid (raadiogalaktikad, blazarid, Seyferti galaktikad). Neil kõigil on ühine nimi – aktiivse tuumaga galaktikad ehk AGN (active galactic nuclei). Nende galaktikate uurimine on eriti oluline galaktikate tekke ja evolutsiooni mõistmiseks ja selgitamiseks. [...]

Tähistaevas septembris 2011

Taavi Tuvikene | 05.09.2011

September on Eestis vaat et kõige mõnusam kuu tähistaeva vaatlemiseks: ööd on juba parajalt pikad ja pimedad, samas ilmad on veel piisavalt soojad ning selget taevastki jagub keskeltläbi rohkem kui hilissügisel või talvel. [...]

Superparved osutusid lihtsamaks kui varasemalt arvatud

Tartu Observatoorium | 01.09.2011

Kosmilise superparvede-tühikute võrgustiku suurimate süsteemide – superparvede omaduste uurimine aitab mõista struktuuri teket ja arengut Universumis. [...]

Kuuvarjutus päikeseloojangul – 15. juunil 2011

Helle Jaaniste | 09.06.2011

Selle aasta kaks täielikku kuuvarjutust on Eestist vaadatuna sarnased – mõlemad leiavad aset päikeseloojangul. Teadupoolest on täiskuu Maalt vaadatuna Päikesele vastassuunas: Kuu tõuseb parajasti siis, kui Päike looja läheb. Tänavu on lood nii, et mõlema varjutuse ajal (nii 15. juunil kui 10. detsembril) tõuseb eestimaalaste jaoks juba varjusolev Kuu. [...]

Südaöine päikesevarjutus oli Eestiski vaadeldav

Külalisautorid | 06.06.2011

Ööl vastu 2. juunit oli polaaraladel võimalik näha osalist päikesevarjutust. See, et meil Eestis Päike loojas oli, ei tähendanud siiski seda, et me ei saanud kogeda varjutuse mõju siinsele taevale. [...]

Superparvede morfoloogia uurimine aitab mõista kosmilise võrgustiku omadusi

Tartu Observatoorium | 24.05.2011

Aine jaotust Universumis saab kirjeldada kui galaktikate ja galaktikasüsteemide võrgustikku. Kosmilise võrgustiku suurimateks ehituskivideks on superparved, mis koosnevad kümnetest ja isegi sadadest galaktikagruppidest ning üksikgalaktikatest. Kõige rikkamates superparvedes on kümneid rikkaid galaktikaparvi. [...]

Tähistaevas mais 2011

Helle Jaaniste | 05.05.2011

Mais on meie laiuskraadil ööd juba üsna valged. Kuu alguses võib veel taevas rohkem tähti näha, teisel poolel algab aga Koidu ja Hämariku kohtumiste aeg. Aga kõiki tähti see valgusemäng siiski ära ei kaota. [...]