Augustitaevas 2014

Alar Puss | 14.08.2014

Kätte on jõudnud augustikuu ja valgete öödega on selleks korraks “asi ühel pool”. Tõsi, augusti esimese nädala öödel võis veel märgata põhjataevas kerget valguskuma (sel aastal andsid valgete ööde efektile lisajõudu ka helkivad ööpilgved).
Lauritsapäevaks (10. augustil) aga on ööd, vähemalt kohaliku keskööd (umbes veerand kahe paiku) ümbritsevad tunnid tõeliselt pimedad. Teoreetiline ja ametlik astronoomiliste valgete ööde lõpp saabub 18. augustil. Kuu teisel poolel saavad pimedad ööd üha pikkust juurde, samuti hakkab üha kiiremini peale Päikese loojumist saabuma hämarik, samuti viibib üha enam hommikune valgenemine.

Just lauritsapäeva aegu saavutab paariks ööks maksimumi rahva seas ilmselt tuntuim meteoorivool, radianttähtkuju Perseuse järgi perseiidideks nimetatav. Sel ajal lõikab Maa oma orbiidil komeedi Swift-Tuttle´ komeedi tugevalt laienenud orbiiti. Piki komeedi orbiiti pudenenud meteoorosakesed põrkuvad kokku Maa atmosfääri osakestega ja põlevad ära, ergastades samal ajal ka atmosfääri molekule. Nende kahe nähtuse tagajärjel näemegi “tähe langemist”.
Augstikuu lendtähti võib leida umbes 24. augustini, esimesed võimalikud peresiidid ilmusid juba juuli teises pooles.
Umbes samal ajal perseiididega esineb veel teinegi meteoorivool, delta-akvariidid (radiant asub Veevalaja tähtkujus), kuid selle voolu intensiivsus on umbes 10 korda väiksem.

Planeetidest on õhtuti vaadeldav vaid Saturn, sedagi päris kehvades tingimustes madalas edelataevas. Kuu edenedes vaatlusaeg üha lüheneb ja kuu lõpuks kaob Saturn ehavalgusse.

Hommikutaevas oli kuu algul vaid planeet Veenus, tõustes 2 tundi enne Päikest.
Kuu esimese dekaadi lõpus ilmus hommikutaevasse ka Jupiter.
Kuu keskpaiku säravad kaks heledaimat planeeti hommikuti koidutaevas Vähi tähtkujus, 18-ndal möödub Veenus Jupiterist vaid 0.2 kraadi (12 kaaresekundit) põhja poolt. Planeetide vahekaugus on siis vähem kui pool täiskuu läbimõõtu (Veenus on heledam).

Juulikuu õhtutel paistis lõunataevas Suvekolmnurk: kolm heledat tähte (Veega, Deeneb ja Altair). Ka augustiõhtutel on Suvekolmnurk endises kohas, kuid nüüd näeme juba tähtkujusid nende täies ilus.
Veega juures paistvad nõrgema heledusega tähed moodustavad Lüüra tähtkuju, ida poole jääv Deeneb osutub suurema tähtkuju, Luige tähtkuju, põhjatipuks ehk Luige sabaks. Suvekolmnurga madalaim liige, Altair, moodustab koos mitmete tuhmimate tähtedega Kotka tähtkuju.
Luige ja Kotka vahel on pisikesed Rebase ja Noole tähtkujud.

Väljaspool asulaid hakkab kindlasti õhtuti silma Linnutee, mis kulgeb üle seniidi põhja-lõuna suunas ja läbib muuseas ka Luige ja Kotka tähtkuju.
Heledaima laigu moodustab Linnutee Kotkast allpool, lõuna-edelasuunal. See koht kannab tähtkujuna Kilbi nimetust. Veel madalamale jäävad Linnutee teele Amburi tähtkuju (põhjapoolne osa sellest) ja osa Maokandjast. Amburi tähtkuju suunal paikneb Linnutee tuum, seega ka Amburi kandis on Linnutee päris hele, kuid paks atmosfäärikiht ei lase silmapiirilähedasi objekte täies heleduses vaadelda.

Lüürast lääne pool asub suur, kuid nõrkade tähtede tõttu ehk halvasti leitav Herkulese tähtkuju.
Madalamal, edelakaares, asuvad sirbikujuline Madu ja poolkaarekujuline Maokandja.

Väga madalas edelataevas särab punakas Antaares, millele augustiõhtutel lisanduvad veel mõned tähed – tegu on Skorpioni tähtkuju põhjapoolse osaga.

Amburist ida pool, madalas kagutaevas, on vaadeldav nõrkade tähtedega Kaljukitse tähtkuju.

Läänetaevas särab üksik hele oranzikas täht, see on Arktuurus Karjase tähtkujust. Tähtkuju ise meenutab karikat – nii oli see tähtkuju tuntud ka Eesti mütoloogias.

Karjase ja Herkulese vahel on pisike, kuid ilus, poolkaarekujuline Põhjakrooni tähtkuju.

Madalas põhja-kirdetaevas paistab Kapella – eestlaste Jõulutäht. Koos nõrgemate naabertähtedega tuntakse seda taevaala Veomehe tähtkujuna.

Ning lõpuks muidugi vankrid: Suur Vanker paistab loodetaevas, temast kõrgemal paistab Väike Vanker, mille otsmine aisatäht Põhjanael aitab aastaringselt põhjasuunale viidates ilmakaari paika panna.
Kahe vankri vahel keerdub Lohe.

Märksõnad: tähistaevas, Tartu Tähetorn