Augustitaevas 2015Alar Puss | 17.08.2015 Käes on augustikuu ja tagasi on tulnud pimedad ööd. August on ajalooliselt olnud tihti tuntud kui sügist sissejuhatav kuu sagedaste sadude ja ka tormiste ilmadega. Ometi on tegu suvekuuga, ja nii imelik kui see ka pole, on ametlik Eesti absoluutne soojarekord 35.6 mõõdetud augustikuus, täpsemalt 11. augustil 1992. aastal. Kuna kesksuvest on selline aeg juba kaugel, siis võib arvata, et juuni-juuli pikad ja kuumad päevad on soodsate asjaolude kokkulangemisel suutelised seda rekordit „parandama“. Väga pikaajalises plaanis see ilmselt nii on ka olnud, sest ilma täppismõõtmiste ajalugu pole just ülimalt pikk. Kui rääkida Päikese asukohast tähistaeva taustal, siis Päike paiknes augusti algul Vähi tähtkujus, 11. augusti hommikul siirdus Lõvi tähtkujju. Mis toimub öötaevas? Kui silm pimedusega harjub, pakub ilusa vaatepildi augustiõhtutel Linnutee – ebamääraste piiridega heledam riba taevas, mis kulgeb enam-vähem põhja-lõunasuunaliselt üle vaatleja pea. Augustiöödel võib näha palju „langevaid tähti“, maksimum oli ööl vasu 12. augustit. Põhjuseks on asjaolu, et Maa läbib augustikuus oma orbiidil ümber Päikese Swift-Tuttle komeedi orbiiti, mis on enamjaolt kogu komeedi orbiidi ulatuses pisikeste komeediosakestega kaetud. Kui osake langeb Maa atmosfääri, põrkub ta kokku atmosfääri osakestega, kuumeneb tugevalt ja hävineb, ergastades samaaegselt ka atmosfääri osakesi veidiks ajaks helenduma. Nii näemegi taevas lendtähti ehk teadlaste keeli meteoore. Tähistaevast. Lõunakaares paistavad õhtuti kõrgel taevas Luige ja Lüüra tähtkujud, nendest madalamal on leitav Kotkas. Nende tähtkujude heldaimad tähed moodustavad Suvekolmnurga, mille liikmed on vastavalt Deeneb, Veega ja Altair. Veel madalamal paistab Eesti laiuskraadil nähtav heledaim osa Linnuteest. See piirkond kannab ametlikult Kilbi tähtkuju nimetust. Veel madalamal, suisa silmapiiri lähedal, asuvad mõned suhtelised heledad, kuid madala asendi tõttu halvasti vaadeldavad Amburi tähtkuju põhjapoolseima, Eestis vaadeldava osa, tähed. Lüürast lääne poole (paremale) jääb samuti nõrkade tähtedega suhteliselt suur Herkulese tähtkuju, temast madalamale jääb ka suur, kuid jällegi viletsat vaatamiselamust pakkuv Maokandja tähkuju, mille kõrval omakorda on näha sirbikujuline Madu. Läänekaares võime imetleda Karjase tähtkuju, heleda tähega Arktuurus. Idakaares näeme Andromeedat ja Pegasust. Päris kõrgel kirdes asub Kassiopeia, millest omakorda madalamale jääb Perseus. Kahe viimase tähtkuju piirimail on vaadeldav (Linnutee taustal) palja silmaga ilus kaksikhajusparv, mille lähedal omakorda asub eelmainitud lendtähtede ehk perseiidide meteoorivoolu näiv radiant. Loodetaevas asub ehk tuntuim tähtkuju Suur Vanker, põhjataevas Väike Vanker, mille otsmine aisatäht Põhjanael aitab igal selgel ööl ilmakaari paika panna, asudes ühes ja samas punktis, maakera põhjapooluse kohal. Hommikupoole ööd hakkab idakaarest mitmeid suhteliselt heledaid tähti tõusma. Tegemist on Sõnni ja Kaksikute tähtkujudega. Kõige efektsem tõusja on aga ilmselt Orion, mille vööd iseloomustavad kolm ühes reas paiknevat tähte tõusevad kuu keskel kella poole 4 paiku (parajasti enne koidu algust) , kuu lõpus aga umbes pool tundi varem, kella 3 kandis. Planeetide vaadeldavus. Kuu esimesel poolel oli ainsa planeedina vaadeldav Saturn, sedagi vaid lühikest aega õhtuses edelataevas pimedaksmineku aegu. Kuu teises pooles Saturni vaatlustingimused enam-vähem säiluvad. 22-sel on Saturni lähedal Kuu. Kuu teises pooles ilmub hommikuses koidutaevas Vähi tähkujus nähtavale Marss, tõustes umbes 2 tundi enne Päikest. Planeedi heledus on üsna „räsitud loomuga“, jäädes teise tähesuuruse piiridesse. Veenus ilmub samuti Vähi tähtkujus nähtavale 24. augusti paiku ja paistab kuu lõpuni iga hommikuga üha paremini. Veenus asub Marsist madalamal, 29-ndal möödub Veenus Marsist 9 kraadi lõuna poolt. Kuu faasid.
Märksõnad: tähistaevas |
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
