Superparvede ja rikaste galaktikaparvede omadused on seotudTartu Observatoorium | 08.05.2012 Aine jaotust Universumis saab kirjeldada kui superparvede-tühikute võrgustikku. Selle võrgustiku moodustavad enamasti gruppidesse ja parvedesse kuuluvad galaktikad, kosmilise võrgustiku suurimateks süsteemideks on galaktikate superparved. Galaktikaparvede omaduste uurimine kosmilises võrgustikus annab infot nii parvede endi kohta kui superparvede ja kosmilise võrgustiku kohta tervikuna. Tartu ja Tuorla Observatooriumi teadlased Maret Einasto, Juhan Liivamägi, Elmo Tempel, Pasi Nurmi ja teised uurisid Sloani Digitaalse taevaülevaate põhjal Elmo Tempeli, Erik Tago ja Juhan Liivamäe poolt koostatud galaktikagruppide kataloogi rikaste galaktikaparvede ehituse seoseid parvede suureskaalalise ümbrusega. Nende galaktikaparvede ehitusest oli juttu Teadusuudises nr. 20 (05.03.2012).  Galaktikate taevajaotus (vasakul) ja taevajaotus vs. galaktikate kiirused (paremal) ämblik-tüüpi superparves SCl 352 kahe rikka, mitmekomponendilise galaktikaparvega. Tartu ja Tuorla teadlased näitasid, et rikkad galaktikaparved asuvad tihedusvälja suure tihedusega piirkondades, kusjuures mitmekomponendilised parved paiknevad suurema tihedusega ümbruses kui ühekomponendilised parved. Isoleeritud galaktikaparved on väiksema heledusega kui superparvedes asuvad parved, ning nende korral on alamstruktuuride olemasolu tõenäosus väiksem. Kõige suurema heledusega galaktikaparved asuvad superparvede tuumades. Töös määrati kõikide nende superparvede morfoloogiline tüüp, kus oli rikkaid galaktikaparvi, ning leiti, et ämblik-tüüpi morfoloogiaga superparvedes asuvate parvede korral on alamstruktuuride tõenäosus ning peagalaktika omakiirus suuremad kui filament-tüüpi superparvedes asuvatel parvedel. Seega on ka superparvede morfoloogia üheks teguriks, mis mõjutab neis paiknevate galaktikaparvede omadusi. Miks see nii on, sellele annab vastuse mudelsuperparvede uurimine. Teadusuudises nr. 19 (02.12.2011) kirjutati sellest, et kosmilise võrgustiku tekkes on oluline pideva tihedushäirituste spektri olemasolu, mille mõjul suurema lainepikkusega häiritused võimendavad väiksema lainepikkusega häiritusi lainete maksimumide piirkonnas (superparved, filamendid) ja suruvad alla väiksema lainepikkusega häiritusi lainete miinimumi lähedal (kosmilistes tühikutes). Galaktikaparved ja superparved tekivad piirkondades, kus keskmise ja suure lainepikkusega tihedushäiritused liituvad sarnastes ületiheduse faasides. Rikkamad galaktikaparved saavadki tekkida ainult suure tihedusega piirkonnas. Täpsemate seoste uurimine galaktikaparvede ehituse ja nende ümbruse vahel seisab alles ees. Allikad:
Märksõnad: galaktikad, galaktikaparved, superparved |
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
