Tähistaevas oktoobris 2011

Taavi Tuvikene | 06.10.2011

Oktoobris on põhjust pöörata pilgud Jupiteri poole, sest majesteetlik planeet jõuab meie jaoks soodsasse vastasseisu. Langevate tähtede sõpradele pakub oktoober aga drakoniidide tähesaju võimalust ning tubli keskmist orioniidide meteoorivoolu.

Eelmise aasta septembris leidis aset Jupiteri erakordne vastasseis, kui planeet oli Maale viimase 40 aasta lähimas asendis. Planeediketta läbimõõt küündis siis 49.9 kaaresekundini. Ehkki nüüdne vastasseis ei ole rekordiline – ketta läbimõõt “kõigest” 49.7 kaaresekundit – on sel sügisel Jupiteri vaatlemistingimused Eestis eelmisest aastast märgatavalt paremad. Nimelt on Jupiter pärast enam kui kuueaastast teekonda lõunataevas jõudnud taas põhjataevasse ja nii kulmineerub ta aastatagusega võrreldes tubli 12–13 kraadi kõrgemal, 43–44 kraadi kõrgusel silmapiirist. Tänu sellele näeme Jupiteri kujutist teleskoobis palju selgemini, sest planeedi valgus kohtab vähem õhuvirvendusi Maa atmosfääris.

Jupiteri vastasseis leiab aset 29. oktoobril. Jupiter tõuseb siis päikeseloojangul, särab heledusega -2.8 tähesuurust terve öö ja loojub päikesetõusul. Oktoobri keskel tuleb veel arvestada, et pimeduse saabudes on Jupiter väga madalal idakaares, kuid õhtused vaatlustingimused paranevad kiiresti ja jätkavad paranemist novembris, ehkki vastasseis on siis juba seljataga.

Oktoobriööde teine märkimisväärne planeet on Marss, mis rühib järjepanu oma vastasseisu suunas. Oktoobris tõuseb Marss pärast südaööd, kulmineerudes alles päikesetõusu ajaks, kuid tõusu kellaaeg muutub järjest varajasemaks ning Marss näivalt järjest suuremaks ja heledamaks. Kui oktoobri algul oli Marsi ketta läbimõõt 5.2 sekundit, siis kuu lõpus on see 5.9 sekundit. Heledus on vastavalt 1.3 ja 1.1 tähesuurust. Punase planeedi leiab hommiku poole ööd Vähi ja Lõvi tähtkujude piirilt.

Ülejäänud planeetidest on võrdlemisi hästi vaadeldav veel Uraan, mis paikneb Kalade tähtkujus. Uraani heledus on 5.7 tähesuurust ja ketta läbimõõt 3.4 sekundit. Neptuun Veevalaja tähkujus on raskemini leitav, tema heledus on 7.9 tähesuurust ja läbimõõt 2.1 sekundit. Merkuur, Veenus ja Saturn ei ole oktoobris vaadeldavad.

Huvitav astronoomiline sündmus leiab aset laupäeva, 8. oktoobri õhtul, kui planeet Maa läbib Giacobini-Zinneri komeedist üle 100 aasta tagasi eraldunud osakeste pilvi. See tähendab, et 8. oktoobril võib mõne tunni jooksul, kõige tõenäolisemalt kella 21 ja 23 vahel näha hulgaliselt langevaid tähti, andes välja peaaegu tähesaju mõõdu. Meteoorid näivad tulevat Lohe tähtkujust (ladina keeles Draco), mistõttu kutsutakse seda meteoorivoolu drakoniidideks. Komeedi nimest lähtuvalt kasutatakse ka jakobiniidide nimetust. Paraku on samal ajal taevas suur ja hele Kuu, mis ei luba võimalikku vaatemängu eriti nautida. Selge ilma korral tasub vaadata põhja suunas, nii et Kuu jääb selja taha.

Orioniidide meteoorivoolu maksimum on seevastu 21.–22. oktoobri paiku, kui meteooride tunniarv seniidis küündib 25-ni. Langevaid tähti tasub siis vaadelda südaöö paiku, enne Kuu silmapiiri kohale tõusmist.

Ehkki Kuu segab meteooride vaatlemist, tasub ka Kuud ennast vaadelda. Kuu faaside ajamomendid oktoobris on järgmised:

• esimene veerand teisipäeval, 4. oktoobril kell 06.15,
• täiskuu kolmapäeval 12. oktoobril kell 05.06,
• viimane veerand neljapäeval, 20. oktoobril 06.30,
• noorkuu ehk kuuloomine kolmapäeval, 26. oktoobril kell 22.56.

Kuigi supernoova galaktikas M101 on oma maksimaalsest heledusest kaotanud vähemalt ühe tähesuuruse, on ta 11–12 tähesuuruse juures siiski veel amatöörteleskoopidega hästi vaadeldav. Seda küll pigem oktoobri teises pooles, kui Kuud õhtusel ajal segamas pole.

Ning lõpetuseks tasub tähele panna, et ööl vastu oktoobri viimast pühapäeva, 30. oktoobrit keeratakse kellad ühe tunni võrra tagasi – taas hakkab kehtima talveaeg.

Märksõnad: Jupiter, meteoorid, tähistaevas