Tähistaevas jaanuaris 2011

Helle Jaaniste | 01.01.2011

Head uut aastat! Jaanuaris on ööd pikad, veel läheb vara pimedaks. Aga valguse võidukäigul on juba hoog sees, seda me võime igapäevaselt jälgida. Ehk annab ilmataat ka selget ilma, et näeksime päeval päikest ja öösel tähti. Muidugi toovad selged ööd endaga kaasa külma, aga inimesed on selle vastu välja mõelnud mõnusad soojad riided.

Merkuur viibib 9. jaanuarini Maokandjas, siis läheb Amburi tähtkujusse. Suurimas läänepoolses eemaldumises (23 kraadi) on ta 9. jaanuaril. See tähendab, et kuu alguses on planeet hommikul madalal lõunakaares vaadeldav. 1. jaanuaril tõuseb Merkuur kaks tundi enne päikesetõusu ja jõuab selle ajaga umbes kaheksa kraadi kõrgusele. Planeet on üsna tuhm – heledus 0.3 tähesuurust, kuu jooksul heledus suureneb pidevalt – jaanuari lõpus on see juba -0.2 tähesuurust. Kuid see ei tähenda, et Merkuuri vaadeldavus paraneks. Hoopis vastupidi – ta hakkab tõusma üha hiljem ja on nii madalal, et kuu teisel poolel teda enam näha ei õnnestu
2. jaanuaril on Merkuuri juures väga kitsas kahanev kuusirp (faas 0.1).

Veenus liigub jaanuaris läbi kolme tähtkuju. 9. jaanuarini on ta Kaalude tähtkujus, siis läheb viieks päevaks Skorpionisse, 15. jaanuaril jõuab Maokandja tähtkujusse. Veenuse suurim eemaldumine Päikesest (47 kraadi) on 8. jaanuaril. Planeet tõuseb kella viie paiku, tasapisi läheneb Veenuse tõusuaeg päikesetõusule. Siiski tõuseb planeet ka kuu lõpus 2.6 tundi enne Päikest ja särab eredalt hommikutaevas.
Veenuse heledus on -4.3, faas on kuu alguses 0.46, kuu lõpus 0.61, ketta läbimõõt kahaneb 27 kaaresekundilt 20 kaaresekundile.
30.01 on Veenuse juures kuusirp (faas 0.14). Kuu on planeedist umbes 5 kraadi madalamal ja hästi kitsas, seepärast ei ole tema leidmine silmapiiri lähedal kerge. Aga samal ajal on see hea harjutus Veenuse otsimiseks päevavalges. Kuusirp ja planeet rändavad sel päeval üheskoos üle taeva, kui õnnestub näha Kuud, on ilmselt temast veidi kõrgemal leitav ka Veenus. Tasub proovida…

Marss ei ole jaanuaris vaadeldav, ta loojub praktiliselt koos Päikesega. 16. jaanuaril läheb planeet Amburi tähtkujust Kaljukitse tähtkujusse.

Jupiter on jaanuaris Kalade tähtkujus. Planeet särab õhtutaevas, tema heledus on -2.2 tähesuurust kuu alguses, -2.0 kuu lõpus. Jaanuari alguses loojub ta kella üheteistkümne paiku, kuu lõpus veidi enne kella kümmet. Kuna Päike loojub juba varakult, siis Jupiteri vaatlemiseks on aega küll.

Nii võiks igal selgel õhtul seda planeeti vaadelda ja vööte üle lugeda, seda enam, et kadunud lõunavöödi tagasitulek on ilmselt käima läinud. Muidugi on alati huvitav Jupiteri kaaslaste liikumist jälgida.
Oleme rääkinud Jupiteri ja Uraani kohtumistest ( http://www.astronoomia.ee/vaatleja/1891/tahistaevas-juunis-2010/ ), käes on nende planeetide kolmas kohtumine – kõige lähemale (30 kaareminutit, see on umbes kuuketta läbimõõt) jõuavad planeedid teineteisele 4. jaanuaril.
10. jaanuaril on Jupiteri juures kasvav kuusirp (faas 0.33). Kuust ja Jupiterist veidi lääne pool võite leida Kalade tähtkuju läänepoolse kala, eesti rahvaastronoomias kannab see hulknurk nime Viiskanda.

Saturn asub Neitsi tähtkujus, heledus on 0.7 tähesuurust, ketta läbimõõt 17.5 kaaresekundit. Endiselt ei ole rõngaga planeeti õhtul näha – 1. jaanuaril tõuseb Saturn öösel kell 1.06 ja 31. jaanuaril kell 23.07. Planeet kulmineerub kella viie paiku, kulminatsiooni kõrgus on umbes 27 kraadi.
25. jaanuaril on Saturni juures poolkuu, planeedist umbes 8 kraadi allpool. Sel hommikul moodustavad Kuu, Saturn ja Neitsi peatäht Spiika ilusa kolmnurga.

Kokkuvõtteks. Endiselt on meil õhtutaevas vaid üks, aga väga hele palja silmaga vaadeldav planeet – Jupiter. Hommikused vaatlejad saavad näha Saturni ja väga heledat Koidutähte Veenust, kuu esimesel dekaadil ka Merkuuri. Kui keegi lugejatest juhtub talvepuhkuseks soojale maale sõitma, siis proovige kindlasti hommikusi planeete vaadelda. Nii nagu Päike tõuseb/loojub lõunas (laiustel 40 kraadist lõuna poole) üsna risti silmapiiriga, nii ka planeedid. See tähendab, et hämarikuaeg on lühike ja enne päikesetõusu on Veenus ja Merkuur idakaares juba üsna kõrgel taevas. Muidugi on tähistaevast seal raske paika panna, kui just planetaariumiprogrammi käepärast pole. Kasulik oleks enne sõitu vastava paiga tarvis mõni tähekaart (nii hommikuks kui õhtuks) välja trükkida.

Päike asub jaanuari esimesed nädalad Amburi tähtkujus, 20. jaanuaril kell 7.48 jõuab Kaljukitse tähtkujusse. Päikesemärkide järgi astub 20. detsembril Kaljukitse märgist Veevalaja märki.
3. jaanuaril on Päike Maale kõige lähemal.
Päike käib madalalt, 1. jaanuaril tõuseb ta üle silmapiiri 8.7 kraadi ja 31. jaanuaril 14.3 kraadi. Päev pikeneb jaanuaris 1 tunni ja 40 minuti võrra.

Kuu faasid:
* noorkuu 4. jaanuaril kell 11.03
* esimene veerand 12. jaanuaril kell 13.31
* täiskuu 19. jaanuaril kell 23.21, kulmineerub umbes 49 kraadi kõrgusel
* viimane veerand 26. jaanuaril kell 14.57

Sügise viimasel päeval pakkusid Päike-Maa-Kuu meile kena varjutusemängu. Nojah, tegelikult ei ole kuulda olnud, et Eestis keegi seda kuuvarjutust nägi. Nüüd, talve esimesel kuul on see kolmik jälle ühel joonel, ainult natuke teises järjekorras ja on võimalus näha päikesevarjutust. Ehk on ilmataat seekord lahkem ja näitab meile seda küllalt haruldast vaatemängu.
Pikemalt lugege päikesevarjutusest Alar Pussi artiklist, siinkohal väike ülevaade sündmusest.

Osaline päikesevarjutus toimub 4. jaanuaril ja on Eestis nähtav. Varjutus algab 9.29, lõpeb 12.16, maksimaalne faas (0.85) on kell 10.51. Need ajad on Tartu kohta, aga erinevus üle Eesti pole suur.
Eesti on üks paremaid paiku selle vaatemängu jälgimiseks, sest varjutuse veidi suurema faasi piirkonnas (Rootsis) on Päike lausa silmapiiril. Meil on Päike varjutuse keskmomendi ajal umbes 8 kraadi kõrgusel.
Niisiis varuge silmade kaitseks spetsiaalsed prillid või CD-ketas või vana must filmilint ja oodake selget ilma. Pidage ka meeles, et mingil juhul ei tohi Päikest vaadata läbi teleskoobi või binokli ilma filtrit kasutamata!
Varjutus kestab kaua, on aega jälgida muutusi valguses, joonistada varjutuse faase mingite ajavahemike järel, pildistada jne.
Osalise päikesevarjutuse jälgimine-protokollimine on üks Tähetorni astronoomiavõistluse ülesanne.

Meteoorid. Aasta alguses on selgetel öödel võimalus näha kvadrantiide, meteoorivool on aktiivne 28.12 kuni 12.01, maksimum on 4. jaanuari öösel kell 3. Meteooride kiirus on 41 km/s (võrdluseks – geminiidid 35 km/s, perseiidid 64 km/s, leoniidid 71 km/s). Kvadrantiidide voolu iseloomustab terav, mõnetunnine maksimum. See tähendab, et enne ja pärast 4. jaanuari ei ole neid palju, maksimumi ööl aga pakutakse võimalust näha kuni 60 meteoori tunnis. Kuu kvadrantiidide vaatlemist ei sega, nii et tasub varahommikuks end vaatlema sättida.
Kvadrantiidide radiant asub Karjase tähtkujus, kunagi asus seal tähtkuju Müürikvadrant, sellest see voolu nimi. Meie kaardil on radiant märgitud, aga 4. jaanuaril kell 3 on kaart veidi teine – radiant on siis umbes 45 kraadi kõrgusel idakaares, pange see tähtkujude (Suur Vanker, Lohe, Herkules, Karjane) järgi paika. Pidage meeles, et radiant markeerib ära suuna, kust langevad tähed näivad tulevat ja selle järgi saab hinnata, kas tegu on kvadrantiidiga. Aga näha on neid üle kogu taeva, sugugi ei pea vaatama ainult sinna ida poole.

Jaanuari taevakaart on tehtud kella üheksa jaoks, kuigi tähti hakkab nägema mitu tundi varem. Möödunud kuude ilma arvestades ei saa loota, et te üle taeva rännanud tähtkujud olete hoolega selgeks õppinud. Vast olete siiski mõne korra ka selge taeva alla sattunud ja midagi tuttavat tuleb ette, kui juhuslikult ilm selgeks läheb. Siis tuleb üles otsida Suur Vanker, Kassiopeia.

Jaanuari õhtutel jõuab jälle kõrgele ka taevaõppimise suur abimees – Talvekuusnurk, joonistame temast päris omaette pildi. Vaatame millal tõuseb Siirius, taeva heledaim täht. Eesti astronoomias Orjatäht, rahvapärimuse järgi said orjad töölt koju alles siis, kui Siirius nähtavale ilmus. Orjade talvised tööriistad Koot ja Reha (Orion) on Siiriuse tõustes juba kõrgel. Orionis on üks taeva ilusamaid tähtkujusid. Seal on ka teleskoobiga palju vaatamist, ehk juhatab teid kunagi sinna mõni “Tähistaeva retk.”

Märksõnad: tähistaevas