Tähistaevas juunis 2010

Helle Jaaniste | 01.06.2010

Päris valgeid öid meil ei ole, aga ka nautiline valge öö ei sobi tähtede vaatamiseks .

Merkuur asub juuni alguses (kuni 5.06) Jäära tähtkujus, sealt läheb Sõnni tähtkujusse (6.06 – 25.06), kuu lõpus on Kaksikutes (26.06 – 8.07).
Merkuuri maksimaalne läänepoolne eemaldumine Päikesest oli 26. mail, 25 kraadi. Elongatsioon väheneb 29. juunini, siis asuvad Maa-Päike-Merkuur ühel joonel. Edasi liigub Merkuur Päikesest ida poole. Läänepoolne eemaldumine tähendab, et planeet on meil hommikutaevas, tõuseb enne Päikest. Kuu alguses tõuseb Merkuur paarkümmend minutit enne Päikest, kuu keskel koguni pool tundi enne. Selleks ajaks kasvab planeedi heledus tähesuurusest 0.1 kuni -1.0 (16.06), kuid suvises heledas koidutaevas ei leia me teda ilmselt ka binokli abil mitte. Päikesetõusu ajal on ta vaid 3 kraadi kõrgusel.
11. juunil on nähtamatu Merkuuri juures nähtamatu, väga vana kuusirp (faas 0.02).

Veenus asub juuni esimese poole Kaksikute tähtkujus, 13. juunil läheb Vähi tähtkujusse.  Ehatäht on õhtutaevas hästi vaadeldav. Kuu alguses loojub planeet tund pärast südaööd, kuu lõpus veerand tundi pärast südaööd. Planeet on väga hele, -3.9 tähesuurust, seepärast on ta leitav üsna kohe pärast loojangut. Siis asub ta ehavöös umbes 20 kraadi kõrgusel. Juuni jooksul suureneb planeedi ketas 13,2 kaaresekundilt 15,6 kaaresekundinid ja faas väheneb 0.8-lt 0.7-le.
14. juunil on kuusirbike (faas 0.07) Veenusest madalamal, lõuna pool; 15. juunil on kuusirbike (faas 0.15) Veenusest põhja pool.

Marss asub  Lõvi tähtkujus, loojub kuu algul kell 2:20, kuu lõpus 00:40. Heledus kahaneb juuni jooksul tähesuurusest 1.1 tähesuuruseni 1.3, kahaneb ka ketta läbimõõt – 6.0 kaaresekundit kuu alguses, 5.2 kaaresekundit kuu lõpus. 6. juuni õhtul on Marss vaid 50 kaareminuti kaugusel Lõvi peatähest Reegulusest. Planeet ja täht on enamvähem ühe heledusega, kuid heledas suvetaevas on neid ilma binoklita raske leida.
17. juunil on Marsi juures kuusirp (faas 0.35).

Jupiter asub juunis Kalade tähtkujus. Kuu alguses tõuseb ta kell 2:44 (see on poolteist tundi enne Päikest), lõpus juba kell 0:54. Planeet muutub üha heledamaks (-2.1 kuni -2.3) ja ketta läbimõõt kasvab (38 kaaresekundilt 41 kaaresekundile). Varased ärkajad (või hilised jalutajad) peaksid selle heleda planeedi  koidutaevast üles leidma küll. Otsida tuleb teda ikka idakaarest, kuu lõpus on ta päikesetõusuks jõudnud juba kagusse ja on umbes 25 kraadi kõrgusel. Kvadratuuris (90 kraadi Päikesest on Jupiter 23. juunil.
6. juunil on Jupiteri juures  kuusirp (faas 0.39)

Saturn asub Neitsi tähtkujus. Planeet loojub juuni alguses kell 3, kuu lõpus juba kell 1. Saturni heledus on 1.1 tähesuurust, ketta läbimõõt kahaneb 18.0 kaaresekundilt 17.2 kaaresekundile. Saturni rõngas on kitsas, 3. juunil kaldenurk vaid 1,7 kraadi,   hakkab aga üsna kiiresti laienema. Heledas suvetaevas pole planeeti kerge leida.
18. juunil on Saturni juures poolkuu (faas 0.46).

Kokkuvõtteks – ainult Veenus Ehatähena ja Jupiter Koidutähena on palja silmaga näha. Binokli abil võib ehk näha Marssi ja Saturni, eelnevalt vaja muidugi nende asukoht välja uurida.

Teleskoobiomanikud võiksid aga oma torud välja tuua – nendega ikka midagi huvitavat näeb. Eriti kui on kasutada otsimisprogrammid. Näiteks võib vaadata, kuidas Marss Reegulusest möödub.

Aga veel huvitavam on vaadata Jupiteri ja Uraani – nendevaheline kaugus on 16. juunini vähem kui 1 kraad. Uraani heledus on 5.9 tähesuurust, ketta läbimõõt vaid 3.5 kaaresekundit. Jupiter möödub Uraanist madalamalt, st lõuna poolt. Kõige lähemal on nad teineteisele 8. juunil – 26 kaareminutit. See on oma silmuseid tegevate planeetide esimene kohtumine kolmesest seeriast, järgnevad on 19. septembril ja 4. jaanuaril 2011.

Päike liigub juunis Sõnni tähtkujust Kaksikute tähtkujusse (21. juunil kell 21.41), päikesemärkide järgi astub 21. mail Kaksikute märgist Vähi märki. 21. juunil kell 14.28 algab suvi, Päike läbib siis oma teekonna põhjapoolseima punkti.
Nädal aega pööripäeva ümber muutuvad Päikese tõus ja loojang ning kõrgus õige vähe – on suvine päikeseseisak. Ja sealtpeale hakkavad ööd tasapisi pikenema ning Päikese kõrgus vähenema.

Siin väljavõte Päikese tabelist, andmed on Tartu kohta. Võite ise veenduda, et Päike “seisab paigal”:

Kuupäev	Tõus	Kulm	Loojub	Päev	Öö	Tõusu	Loojangu	Kulm.
						asimuut	asimuut	kõrgus
14.06.2010	4:06	13:14	22:21	18:16	3:03	38:55	321:12	54:54
15.06.2010	4:05	13:14	22:22	18:17	3:02	38:47	321:19	54:56
16.06.2010	4:05	13:14	22:23	18:18	3:00	38:40	321:25	54:59
17.06.2010	4:05	13:14	22:23	18:18	2:59	38:34	321:30	55:00
18.06.2010	4:05	13:14	22:24	18:19	2:58	38:30	321:34	55:02
19.06.2010	4:05	13:15	22:24	18:19	2:57	38:26	321:36	55:03
20.06.2010	4:05	13:15	22:24	18:19	2:56	38:24	321:38	55:04
21.06.2010	4:05	13:15	22:25	18:20	2:56	38:23	321:38	55:04
22.06.2010	4:05	13:15	22:25	18:19	2:56	38:23	321:37	55:04
23.06.2010	4:06	13:15	22:25	18:19	2:57	38:24	321:35	55:03

Vaadake ka päikesetõusu ja -loojangu asimuute – Päike tõuseb üsna põhjakaarest ja ka loojub põhjakaarde. Vähem kui 39 kraadi kaugusele põhjast jäävad tõusu ja -loojangupunktid.

Kuu faasid:

• viimane veerand 5. juunil kell 1.13
• noorkuu 12. juunil kell 14.15
• esimene veerand 19. juunil kell 07.29
• täiskuu 26. juunil kell 14.30.

Tähtkujudest ei ole juunis midagi rääkida – ööd on valged, paistavad ainult mõned heledamad tähed. Ja kriipsujukudest joonistame taevasse ainult Suvekolmnurga.

Märksõnad: tähistaevas