Tähistaevas detsembris 2010

Helle Jaaniste | 30.11.2010

Sügisvihmad on viimaks möödas, ehk jääbki meil püsima ilus lumine talveilm. Ärme siis viriseme külma pärast, paneme soojad riided selga ning naudime lühikesel päeval kena päikest ja pikkadel öödel säravaid tähti.

Merkuur viibib 20. detsembrini Amburis, siis läheb Maokandja tähtkujusse. Kuu algul loojub planeet küll pärast Päikest (1.12 on planeedi eemaldumine Päikesest maksimaalne -21.5 kraadi), kuid ta on nii madalal loojangutaevas, et ega teda ei leia ka binokliga. 20. detsembril on Merkuur alumises ühenduses Päikesega (asub Maa ja Päikese vahel), detsembri lõpus ilmub ta hommikutaevasse. 31. detsembril tõuseb Merkuur kaks tundi enne päikesetõusu ja jõuab selle ajaga peaaegu kümne kraadi kõrgusele. Planeet on küll üsna tuhm – heledus 0.5 tähesuurust, kuid vähemalt binokliga on lootust teda leida. Otsida tuleb Merkuuri siis kagutaevast.

Veenus asub 12. detsembrini Neitsi tähtkujus, siis läheb Kaaludesse. Koidutäht särab kõrgel hommikutaevas. Planeet tõuseb enne kella viit, see tähendab – umbes neli tundi enne Päikest.
Veenuse heledus on -4.4, kuu alguses on ta kena sirp, faas on 0.24, kuu lõpus 0.46, ketta läbimõõt kahaneb 42.7 kaaresekundilt 27.7 kaaresekundile.

2.-3. detsembril liigub Veenusest mööda kahanev kuusirp. Järgmine vana kuusirp jõuab planeedi juurde 31. detsembril.

Marss ei ole detsembris vaadeldav, ta loojub umbes pool tundi pärast Päikest. 3. detsembril läheb planeet Maokandja tähtkujust Amburi tähtkujusse.

Jupiter on detsembri esimesed nädalad Veevalaja tähtkujus, 19. detsembril jõuab Kaladesse. Planeet on väga hele – -2.4 tähesuurust kuu alguses, -2.2 kuu lõpus. Kuu algul kulmineerub ta õhtul kella 7 paiku, loojub siis veidi enne kella üht; kuu lõpus kulmineerub enne kella kuut ja loojub juba kella üheteistkümne paiku. Kulminatsiooni kõrgus on planeedil umbes 28 kraadi.
16. detsembril on Jupiter kvadratuuris (nurk planeedi ja Päikese vahel Maalt vaadatuna on 90 kraadi). See tähendab, et planeedi suurte kaaslaste varjutused on sel kuul eriti hästi vaadeldavad. Nii võiks igal selgel õhtul selle planeedi üle vaadata: vöödid üle lugeda ning kaaslaste liikumist jälgida.

Oleme rääkinud Jupiteri ja Uraani kohtumistest (vaata) – detsembris saab jälgida planeetide viimase, kolmanda lähenemise algust.
Kuu alguses on Uraan Jupiterist 3 kraadi kaugusel (ida pool), kuu lõpul vaid 40 kaareminuti kaugusel, kõrgemal. Kõige lähemale jõuavad planeedid teineteisele 4. jaanuaril. Uraani heledus on 5.8 tähesuurust, see tähendab – ta on Jupiteri Galileo kaaslastest veidi tuhmim.
Detsembri viimastel päevadel lisab Jupiteri vaatlustele vürtsi ka planeedi möödumine ühest kinnistähest. See on väike Kalade tähtkuju täheke (20 Piscium), heledusega 5.5 tähesuurust, Jupiter on 29. detsembil vaid 4 kaareminuti kaugusel tähest. Tuletame meelde, et Kallisto, kaugeim Jupiteri suurtest kaaslastest, eemaldub oma planeedist kuni 10 kaareminuti kaugusele. Täheke 20 Psc on planeedist ja tema kaaslaste pärlireast allpool, nii on neid võimalik eristada. On nad ju enam-vähem sama heledusega.
Tore oleks saada pildiseeria rändtähe möödumisest kinnistähest, aga selle võib ära segada ilmataat.

Kasvav poolkuu (faas 0.59) on Jupiteri juures 14. detsembril.

Saturn asub Neitsi tähtkujus, heledus on 0.9 tähesuurust, ketta läbimõõt 17 kaaresekundit. Endiselt ei ole rõngaga planeeti õhtul näha – 1. detsembril tõuseb Saturn öösel kell 2.56 ja 31. detsembril kell 1.10.
Päikesetõusuks jõuab planeet kulminatsioonist läbi, kulminatsiooni kõrgus on umbes 17 kraadi.
1. detsembril on kahanev kuusirp (faas 0.24) Saturni juures, planeedist umbes 7 kraadi allpool. Sel hommikul moodustavad Kuu, Saturn ja Veenus kena kolmnurga ning Neitsi peatäht Spiika asub kolmnurga alumise haara peal.
29. detsembril on järgmine kahanev kuusirp (faas 0.38) Saturni juures. Nüüd saab kolmnurga teha Saturnist-Spiikast-Kuust, Veenus on Saturnist kaugemale läinud. Aga Kuu-Veenuse joont silmapiirile pikendades, leiate ehk sealt madalalt üles Merkuuri.

Kokkuvõtteks. Endiselt on meil õhtutaevas vaid üks, aga väga hele palja silmaga vaadeldav planeet – Jupiter. Hommikused vaatlejad saavad näha Saturni ja väga heledat Koidutähte Veenust, kuu lõpus lisandub neile juba raskemini leitav Merkuur.

Päike asub detsembri esimesed nädalad Maokandja tähtkujus, 18. detsembril kell 12.31 jõuab Amburi tähtkujusse. Päikesemärkide järgi astub 22. detsembril Amburi märgist Kaljukitse märki.

22. detsembril kell 1.38 algab põhjapoolkeral talv – Päike on taevaekvaatorist kõige kaugemal lõunas (23 kraadi). Talvealguse nädalal muutuvad päikesetõusu ja -loojangu ajad väga vähe – on talvine päikeseseisak. Vanarahva ütlemist mööda on Päike oma pesas.
Päike käib madalalt, 1. detsembril tõuseb ta üle silmapiiri 10 kraadi, 22. detsembril 8.3 kraadi ja 31. detsembril 8.6 kraadi. Päeva pikkus on 1. detsembril 6 tundi 55 minutit, 22. detsembril 6 tundi 23 minutit aga 31.detsembril “juba” 6 tundi 30. minutit. Päeva pikenemise kukesamm on alguses väga lühike, aga asi seegi – vähemalt ei lähe päev enam lühemaks.

Kuu faasid:
* noorkuu 5. detsembril kell 19.36
* esimene veerand 13. detsembril kell 15.59
* täiskuu 21. detsembril kell 10.13, kulmineerub umbes 56 kraadi kõrgusel
* viimane veerand 28. detsembril kell 6.18

21. detsembril satuvad Kuu, Maa ja Päike ühele joonele – toimub täielik kuuvarjutus, varjutuse algus on ka Eestis vaadeldav. Täisvari ilmub Kuule kell 8.32, täisvarjutus algab kell 9.40, varjutuse keskmoment on kell 10.17, täisvarjutuse lõpp on kell 10. 45 ja täisvari lahkub Kuult kell 12.02.
Tartus loojub Kuu kell 9.10, nii näeme me kuukillukest loojumas. Tallinlased näevad natuke suuremat varjutuse faasi ehk väiksemat killukest (Kuu loojub seal kell 9.29). Kärdlas aga jõuab loojuv Kuu parasjagu täisvarju – neil loojub Kuu kell 9.33.

Geminiidid. Detsembris võiks näha ka langevaid tähti, kui vaid külm lubab kauemaks tähistaeva all viibida. Aga kui riietus hästi läbi mõelda, siis maksab näiteks olla õues 14. detsembri öösel. Siis on maksimum geminiidide meteoorivoolul ja langevaid tähti võib headel tingimustel näha tunnis 70 ja rohkemgi. Nimi juba ütleb, et meteoorid näivad tulevat Kaksikute tähtkujust, täpsemalt Kastori suunast. Geminiidid on aktiivsed 7. kuni 17. detsember, praegusel ajal on see kõige rikkalikum meteoorivool (kuni jälle leoniidide hiilgeajad tulevad, umbes 30 aasta pärast). Tuleb meeles pidada, et meteoore näeb kõige rohkem siis, kui radiant on piisavalt kõrgel silmapiiri kohal. Kaksikud kulmineeruvad meil detsembris kella kahe paiku umbes 60 kraadi kõrgusel, poolkuu loojub 14. detsembril südaöösel. See tähendab, et parim vaatlusaeg on hommikupoole ööd, aga küllap näeb langevaid tähti ka enne südaööd.
Geminiidid on keskmise kiirusega meteoorid (35 km/s), tavaliselt on nende hulgas palju heledaid, pikki jälgi jätvaid lendtähti.

Detsembri taevakaart on tehtud kella üheksa jaoks, kuigi tähti hakkab nägema mitu tundi varem. Sügiskolmnurk (Deeneb, Veega, Altair) on läänekaares, Altair on loojumas. Talvekuusnurgast on kaardil veel puudu taeva kõige heledam täht – Siirius, aga kella kümneks on ka tema silmapiiri kohal.
Kuuvalguseta öödel on paras aeg vaadata, kas näete ilma binoklita Andromeeda udu. Binoklis on ta muidugi ilusam, kuid teadmine, et silm näeb 2.5 miljoni valgusaasta kaugusele….
Andromeedast ida poole jääb Meduusa tapja ja printsess Andromeeda päästja Perseus kriipsujuku. Sellest tähtkujust näivad tulevat perseiidid, augustikuised meteoorid. Meie kaardil on tähtkujus nimega täht Algol. See on Perseuse heleduselt teine täht, kuulus ja huvitav muutlik täht. Algol (Deemon, astroloogide arvates väga kuri täht) on esimene vaadeldud muutlik täht, tema muutumise periood on vaid 2.87 päeva. Varjutus kestab 9.8 tundi. Seejuures on muutlikkus näha palja silmaga, sest täht on miinimumis kolm korda nõrgem tavalisest – heleduse muutus 2.2 tähesuurusest 3.5 tähesuurusele.
Algoli miinimume saab leida internetist, need on toodud ka Tähetorni Kalendris.
Et huvi äratada – paneme nad selleks detsembriks ka siia kirja: 6. dets kell 5.35, 9. dets 2.23, 11.dets 23.12, 14.dets 20.01, 17.dets kell 16.50, 26.dets 7.17, 29. dets 4.06. Kõik nad pole mugavad – liiga vara, liiga hilja, kuuvalgus jne, aga otsige neist endale sobivaim ja kui juhtub selge öö olema, proovige – kas märkate heleduse vahet.

Märksõnad: tähistaevas

Lisa oma kommentaar foorumis (0 kommentaari)