Avaleht Foorum Ajakiri «Vaatleja» Tähistaevas Maailm Õpik Astronoomia Facebookis Astronoomia Twitteris
None

Tähistaevas septembris 2010

Helle Jaaniste | 03.09.2010

Septembris on ööd juba tõeliselt pimedad ja pikad, aga veel on soe – mõnus aeg tähistaevast uurida.

Merkuur asub septembri alguses (kuni 7.09) Sekstandi tähtkujus, sealt läheb Lõvisse (8.07 – 29.07), septembri viimasel päeval jõuab Neitsi tähtkujusse (30.09 – 25.10).
3. septembril asusid Maa-Merkuur-Päike ühel joonel. Edasi liigub Merkuur Päikesest lääne poole, see tähendab – planeet ilmub hommikutaevasse. Umbes nädala pärast võib teda madalast idataevast otsima hakata. 10. septembril tõuseb planeet 1.5 tundi enne Päikest, heledus on vaid 2 tähesuurust. Suurim eemaldumine Päikesest on 19. septembril (18 kraadi). Merkuur tõuseb siis kaks tundi enne Päikest, on teleskoobis kena poolkuu, ketta läbimõõt 7.2 kaaresekundit, heledus on juba -0.4 tähesuurust. Edasi muutub Merkuur üha heledamaks (poolkuust saab täiskuu), kuu lõpus on ta heledus -1.1 tähesuurust. Vaatlusaeg aga lüheneb – septembri lõpus tõuseb planeet ainult poolteist tundi enne päikesetõusu ja jääb seega koidutaevas üsna madalale. Et aga hämarikuaeg sügisel kiiresti lüheneb, on just kuu lõpp parim aeg Merkuuri otsimiseks.

Veenus asub septembris Neitsi tähtkujus, 25. septembril läheb Kaaludesse. Septembri alguses loojub planeet paarkümmend minutit pärast päikeseloojangut, kuu lõpus juba 10 minutit enne Päikest. See tähendab, et septembris pole planeet meil vaadeldav. Aga ta on väga hele – heledus -4.8 tähesuurust, seepärast võiks planeeti otsida teleskoobiga (ka binokliga) enne Päikese loojumist. Selleks tuleb otsida koht, kus mingi ehitis-puu-mägi varjaks Päikese. Niimoodi on võimalik näha Veenust ka palja silmaga, peab ainult teadma, kust teda otsida. Selle aasta septembri õhtutel siis umbes Päikese kõrguselt ja 40 kraadi lõuna poolt.

11.septembril on Veenuse juures 3-päevane kuusirp (faas 0.15), planeedi ja Kuu ühendus on kell 16, nad on teineteisest vaid 1,3 kraadi kaugusel. Päike on siis umbes 25 kraadi kõrgusel, Kuu-Veenus 15 kraadi kõrgusel.

Marss ei ole septembris vaadeldav. Asub 26. septembrini Neitsi tähtkujus, siis läheb Kaaludesse. Planeet loojub küll umbes pool tundi pärast päikeseloojangut, kuid nii tuhmi tähekest (heledus 1.5 tähesuurust) ehataevas näha pole võimalik.

Jupiter asub septembris Kalade tähtkujus. Planeet on väga hele (heledus -2.8 tähesuurust) ja nähtav praktiliselt kogu öö. Kuu algul kulmineerub ta pärast kella kahte, lõpus pool tundi pärast südaööd; planeet kulmineerub umbes 30 kraadi kõrgusel.

21. septembril on Jupiteri vastasseis, Maale kõige lähemal on planeet 20. septembril (3.954 astronoomilist ühikut). Planeedi ketta läbimõõt on siis 49.8 kaaresekundit, see on suurim Jupiter aastate vahemikus 1963 kuni 2022. Tegelikult on Jupiteri ketas alati suur (vaid 1-2 protsenti väiksem selle vastasseisu aegsest) kui vastasseis juhtub olema augustis, septembris või oktoobris.

Jupiteriga samal ajal on opositsioonis ka Uraan (heledus +5.7 tähesuurust, ketas 3.7 kaaresekundit). 19. septembril on kahe planeedi teine lähenemine, nende vaheline kaugus on vaid 50 kaaresekundit. Sel ajal on võimalik mõlemad planeedid korraga teleskoobi vaatevälja tuua; Uraani heledus on võrreldav Jupiteri kaaslaste heledusega. Kahjuks rikub ilusat vaatlust täisfaasile lähenev Kuu.

Jupiteri vaatlused on alati huvitavad – tore on jälgida tema kaaslaste liikumist – varjutusi ja varju minemisi. Sel sügisel lisab pinget veel planeedi sel kevadel kadunud vööt. 1993. aastal näiteks kadus vööt jaanuaris, tuli tagasi mais. Oleks üsna põnev jälgida seekordset vöödi tagasitulekut, nii tuleks Jupiter üle vaadata igal selgel ööl.

Täiskuu on Jupiteri juures 22.-23. septembril.

Saturn on nähtamatu. Ta asub Neitsi tähtkujus, heledus on 1 tähesuurus, ketta läbimõõt 15.8 kaaresekundit. 30. septembril on Saturn ühenduses Päikesega.

Kokkuvõtteks. Septembris on meil öötaevas vaid üks, aga väga hele palja silmaga vaadeldav planeet – Jupiter, ta tõuseb idakaares pea kohe pärast päikeseloojangut ning loojub läänes päikesetõusu ajal. Varased ärkajad näevad ehk ära ka Merkuuri.

Päike liigub septembris Lõvi tähtkujust Neitsi tähtkujusse (17. septembril kell 2.41), päikesemärkide järgi astub 23. septembril Neitsi märgist Kaalude märki.
23. septembril kell 6.09 algab sügis, Päike siirdub üle ekvaatori taeva lõunapoolkerale. Päeva ja öö on ühepikkused kogu maakeral, edasi hakkab meil põhjapoolkeral öö kiiresti päeva arvel pikenema. Päike käib üha madalamalt, 1. septembril tõuseb ta üle silmapiiri veel 40 kraadi, 30. septembril vaid 28.8 kraadi.

Kuu faasid:

  • viimane veerand 1. septembril kell 20.22
  • noorkuu 8. septembril kell 13.30
  • esimene veerand 15. septembril kell 8.50
  • täiskuu 23. septembril kell 12.17, kulmineerub umbes 33 kraadi kõrgusel.
Tähistaevas 15. septembril kell 22.

Tähistaevas 15. septembril kell 22.

Selle aasta septembris on kõige pimedam kuu esimesel poolel – siis Kuu ei sega. On sobiv aeg imetleda Linnteed, mis sügisõhtutel suundub tõesti põhjast lõunasse, nii nagu linnud reisivadki. Kui me oma pisikesel maakeral hiigelsuure täheketta (meie Galaktika) sees vaatame piki ketta tasandit, jääb meie vaatesuunale “paks tähekiht” – see ongi Linnutee, miljonite meie Galaktika tähtede kogum. Risti ketta tasandiga vaadates on tähti palju-palju vähem. Meie kaardil ei ole Linnutee heledus sugugi ühtlane. Vaadake päristaevast ja veenduge, et nii ongi – Linnuteel on heledamaid ja tumedamaid piirkondi, kohati on ta laiem, kohati kitsam, tema piirjooned pole väga selged. Järeldame siis sellest, et tähed meie Galaktikas on jaotunud väga ebaühtlaselt ja meie ei asu sugugi selle täheketta keskel.

Septembrikuu kaardil on kriipsujukusid hästi palju. Aga küllap paljud on teile juba tuttavad. Esimestena hakkavad õhtul ikka särama Kapella ja Arktuurus ning Sügiskolmnurga tähed. Mööda Linnuteed lendavad lõunasse Luik ja Kotkas, põhjapoole jäävat Kassiopeiat polegi kirka Linnutee pealt nii kerge üles leida. Neist vasakul on Andromeeda ja Pegasuse Ruut. Rahvaastronoomias on viimase nimi Nelikanda (vahel ka Suur Ruut). Selle alla jääb vanade eestlaste Viiskanda, see on Kalade tähtkujus lõunapoolne kala. Põhjapoolne kala on Andromeeda heledate tähtede all. Mõlemad kalad on nööride otsas, nöörid saavad kokku silmapiiri kohal idakaares. Meie tähekaardilt näete, et taevasse tõuseb jälle Sõel – ka Sõnn on varsti tõusmas.

Proovige üles leida ka Andromeeda Udukogu (M31), meie naabergalaktika, tegelikult on see kõige kaugem objekt, mida inimsilm näha saab. Eks ta on palja silmaga vaadates udune laiguke, binokkel ja teleskoop annavad palju juurde. Aga päris sellist ilupilti nagu ajakirjades-raamatutes on, oma silmaga ikka ei näe, nende saamiseks võetakse abiks kaamerad ja pilditöötlusprogrammid. Andromeeda Udukogu otsimist on kunagi õpetatud, ehk on sellest abi, kuigi tähekaardid on seal teistsugused.

Märksõnad: