Saabunud on aprillikuu, rahvakalendri järgi jürikuu. Päevad on juba pikemad kui ööd, samas keskmine temperatuur on aprillis lähedane oktoobri omaga, kuna aastaajad vahetuvad „inertsiga“. Teisisõnu, külma ja sooja poolaasta vaheldumine hilineb päris tuntavalt võrreldes Päikese kõrguse aastase muutumisega. Põhjus on maapinna, atmosfääri ja eriti ookeani temperatuuri aeglases muutlikkuses.
[...]
Postitused sildiga "tähistaevas"Aprillitaevas 2015Alar Puss | 09.04.2015 Vaatlusõhtud Tartu Tähetornis (aprill 2015)27. aprill 2015 kell 21:00–23:00 Vaatame Kuud, Veenust, Merkuuri ja Jupiteri Vaatlused toimuvad ainult selge ilmaga! Märtsitaevas 2015Alar Puss | 10.03.2015 Märts on paastukuu, nagu ütleb Eesti rahvakalender. Kuigi astronoomiline kevade algus tuleb alles 21. märtsil, tuntakse märtsi siiski tervikuna kui esimest kevadkuud. Vaatlusõhtud AHHAA-keskuses (veebruar 2015)26. veebruar 2015 kell 20:00–22:00 Vaatleme Kuud ja Jupiteri. Vaatlused toimuvad Ahhaa-keskuse katusel. Vaatlused toimuvad ainult selge ilmaga! Veebruaritaevas 2015Alar Puss | 05.02.2015 Kätte on jõudnud veebruar, eesti rahvakalendri järgi küünlakuu. Küünlapäev, 2. veebruar, on tuntud ka kui talvepoolitaja: sealt edasi nimetataks talve kevadtalveks. Jaanuaritaevas 2015Alar Puss | 06.01.2015 Kuigi päevad muutuvad aegamööda pikemaks, on jaanuarikuus ööd endist viisi väga pikad ja selge ilma korral sageli pakaselised, sest keskelt läbi on ilm jaanuaris isegi külmem kui detsembris. Südatalvine sabatähtJaak Jaaniste | 02.01.2015 Igavavõitu talvetaevasse on tulemas vaheldust: jaanuarikuus saavad hoolsamad vaatlejad näha päris ehtsat sabatähte. [...] Detsembritaevas 2014Alar Puss | 02.12.2014 Käes on aasta viimane kuu, detsembrikuu, jõulukuu. Eksivad need (eelkõige kommertstegelased ja need, kes lasevad endid kommertstegelaste reklaamidest hullutada), kes juba novembris või koguni oktoobris „jõuluralliga“ alustavad! Tegelik jõuluaeg koos jõuluettevalmistusetega algab toomapäeval, 21. detsembril. Isegi siis on kasulik kuuse toomisega ehk päev-paar viivitada – kuusk peab vastu pidama kolmekuningapäevani. [...] Novembritaevas 2014Alar Puss | 10.11.2014 Kätte on jõudnud november. Eesti talurahvakalendris talvekuu, samuti tuntud hingedekuuna. Väga keskmiselt erinevaid aastaid kokku võttes on novembrikuu ilma poolest ehk kõige viletsam kuu aastas – sageli sajab vihma, mõnikord vahelduseks ka lumelörtsi või lund, mis peatselt jälle ära sulab. Kui ilm juhtubki selgeks minema ja Päike oma olemasolu meelde tuletab, siis kannab pikk öö hoolt, et kraadiklaas alla nulli langeks. Teatavasti on aga Eesti ilmastik muutlik – vilets novembriilm võib halvemal juhul kesta ligi pool aastat – oktoobrist aprillini. Teisest küljest võib mõni november üllatada sagedaste selgete ilmadega. Selge ilma lootusele toetumegi järgnevas tähistaeva kirjelduses. [...] Oktoobritaevas 2014Alar Puss | 13.10.2014 Oktoobris jätkub öö kiire pikenemine ja vastavalt päeva lühenemine. Täiendava pimeduse “naela” lööb sisse kuu lõpul läbi viidav üleminek talveajale ehk kellakeeramine. Sellest alates võib peale tööd või kooli õhtustele välistöödele kriipsu peale tõmmata – juba poolest päevast peale valitseb pimedus. Hommikul läheb küll peale kellakeeramist tund aega varem valgeks, kuid kasu sellest on marginaalne. [...] |
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
