Maitaevas 2015

Alar Puss | 12.05.2015

Saabunud on maikuu. Mai on ilma keskmiste näitajate poolest samalaadne septembriga. Neid pole vist eriti palju, kes nõuavad septembris suvekuumust. Ometi kipub meediat sirvides tunduma, et maikuu (mõnede entusiastide arvates juba aprill) peaks tingimata olema südasuviselt kuum. See on eksitus, maikuusse sattuda võiv suvekuumus on keskmisest ehk normist tugev kõrvalekaldumine. Päike käib mais küll kõrgelt ja päev on pikk, ent talvepoolaasta jahutav mõju (isegi kui talve polnud väga tunda) kestab kaua. Muuseas olgu öeldud, et 30 kraadi ligidast temperatuuri võib tegelikult ette tulla ka septembris. Teise äärmuse näitena pole ehk rahval meelest läinud Lõuna-Eestisse ning mingil määral ka Saaremaale mahatulnud lumikate 1999. aasta 10. mail…
Mai esimestel öödel sai kesköö ümbruses veel nautida lauspimedat taevast. Tõsi küll, tänavu segas sel ajal oma valgusega täiskuu. Kuu saab nüüd piisavalt „vanaks“ ja juba on märgata kuma põhjakaares kogu öö jooksul. Taeva öine helenemine üha süveneb. Tähed (ja tähtkujud) püsivad enamuses siiski veel üsna ilusasti peaaegu kuu 2 dekaadi lõpuni. Seejärel levib „põhjavalgus“ üle kogu taeva ja me näeme tähti üha vähem.

Mida siis näha saame? Maiõhtutel paistavad kõrgel taevas ilusasti oranzikas Arktuurus Karjase tähtkujus ja temast madalamal Spiika Neitsi tähtkujus, Karjasest lääne pool (paremal) on leitav Reegulus koos Lõviga.
Kuu esimeses pooles peaksid veel leitavad olema ka tuhmimad tähtkujud: Hüdra, Kaaren, Karikas ja Kaalud madalas lõunakaares ning ehk ka Vähk läänetaevas (Vähi tähtkuju aitab praegu leida hele Jupiter). Madalas läänekaares on siis leitav ka veel Väike Peni, millel ongi õigupoolest vaid kaks nähtavat tähte, teine neist hele Prooküon.

Kuigi ööd muutuvad üha lühemaks ja valgemaks, jõuavad Lõvi ja Neitsi hommikuks madalale läände vajuda, Arktuurus on endiselt kõrgel taevas.

Õhtuses läänetaevas on leitav Kaksikute tähtkuju, loodetaevas Veomees heleda tähe Kapellaga.
Päris põhjakaares on siis vaadeldav W-kujuline Kassiopeia, vanade eestlaste Taevalook, saartel tuntud ka Vändatähtedena. Hommikuks on Kaksikud loojunud, kuid Veomees on loojumatu ja paistab põhjataevas.

Taeva võib-olla tuntuim tähtkuju Suur Vanker asub maiõhtuti kavalas kohas – kui ringi vaadata, ei paista ta ehk esialgu kusagil. Tegelikult on Suur Vanker nii kõrgel kui olla saab – otse pea kohal ja paikneb – oleneb mispidi vaadata – kas kummuli või püsti.
Suur Vankri tagumised rattad sihivad, nagu alati, Põhjanaela poole, mis sedapuhku jääb koos Väikese Vankriga Suurest Vankrist allapoole. Kui hommik saabub, on Suur Vanker madalamale, loode poole vajunud.

Hommikuks, enne kui päris valgeks hakkab minema, tõusevad ida poolt kõrgele taevasse Lüüra tähtkuju koos heleda tähega Veega ning sellest vasakul Luik pisut tuhmima Deenebiga. Madalamal kagutaevas paistab Kotkas koos heleda tähe Altairiga.

Nagu juba korduvalt mainitud, algab maikuus valget ööde periood. Kellel aega ja mahti ning kui ilm lubab, võib teha katse, mis kuupäevani ta suudab madalas põhjakaares kulgevat Linnuteed näha. Kindel võib olla selles, et kuu viimasel kolmandikul see enam ei õnnestu. Linnutee sisaldab aga tohutut hulka, olgugi paljale silmale üldiselt eristamatut tähte. Võib poolnaljatamisi öelda, et Linnutee nähtamatuks muutumisega jääb nägemata ligi 99% tähistaevast, millest suuremat osa pimedal kuuvalguseta ööl uduse linikuna näha võib…

Planeetidest.

Veenus on mai alguses näha 4.5 tundi peale Päikese loojumist, edaspidi hakkab planeeedi vaatlusaeg kahanema. Veenus liigub Sõnni tähtkujust Kaksikute tähtkujju.
Kuu satub Veenuse naabrusse 21-sel.

Mai esimeses pooles on madalamas ehataevas leitav ka Merkuur.

Õhtupoole ööd paistab samuti Jupiter, asudes Vähi tähtkujus. Kuu on kõige lähemal Jupiterile
23-ndal.

Saturn sai varsti peale kuu algust nähtavaks kogu öö madalas lõunakaares (varem paistis vaid hommikutaevas). Saturn liigub Skorpioni tähtkujust Kaalude tähtkujju. Kuu oli Saturni juures
6-ndal mail.

Kuu faasid.

• Täiskuu 4-ndal,
• viimane veerand 11-ndal,
• noorkuu 18-ndal,
• esimene veerand 25-ndal.

Märksõnad: tähed, tähistaevas