Avaleht Foorum Ajakiri «Vaatleja» Tähistaevas Maailm Õpik Astronoomia Facebookis Astronoomia Twitteris
None

Postitused sildiga "Merkuur"

8. märtsi puhul

Märtsitaevas 2024

Alar Puss | 02.03.2024

Päike kogub „jõudu”

Märts on esimene kevadkuu, kuigi talv jäi järjekordselt vahele. Vist sai juba üheteistkümnes järjestikune kord, kus talveilma osas oli kokkuvõttes liigse soojuse ja lumepuudusega tublisti üle pingutatud. Kuid kõigest hoolimata on nüüd käes märts. Päeva pikkus ja Päikese keskpäevane kõrgus kasvavad jõudsalt. [...]

Aprillitaevas 2023

Alar Puss | 01.04.2023

Aprill on kevadkuu ja Päike käib üha kõrgemalt. Päike on kuu algupoolel Kalade tähtkujus, kuid jõuab 19-ndal kuupäeval Jäära tähtkujju. Imetleda me neid tähtkujusid praegu siiski ei saa. Kuid pooleaastase vahe järel, sügisel, on need tähtkujud näha kogu öö.
[...]

Vaatlushommikud AHHAA keskuses (10.–14. oktoober 2022)

10. oktoober 2022 kell 06:00–08:00
11. oktoober 2022 kell 06:00–08:00
12. oktoober 2022 kell 06:00–08:00
13. oktoober 2022 kell 06:00–08:00
14. oktoober 2022 kell 06:00–08:00

Alusta töö- või koolipäeva teleskoobivaatlusega! Oktoobri keskpaiga varahommikutel on võimalik vaadelda harva- ja raskestinähtavat Päikesesüsteemi kõige väiksemat planeeti Merkuuri, mis ilmub nähtavale vaid tunni-paari jooksul enne päikesetõusu. Lisaks Merkuurile särab kõrgel hommikutaevas punane planeet Marss ning loojuv täiskuu pakub koiduvalguse ja linnavaadete taustal ebamaiseid vaateid.

Vaade oktoobri hommikutaevasse AHHAA katuselt. Tähistatud on Päikesesüsteemi taevakehad ning mõned heledamad tähed ja tähtkujud. Pilt: Stellarium

Vaade oktoobri hommikutaevasse AHHAA katuselt. Tähistatud on Päikesesüsteemi taevakehad ning mõned heledamad tähed ja tähtkujud. Pilt: Stellarium

Vaatlusõhtutel on võimalik nutitelefonide ja muude pildistavate aparaatidega läbi teleskoobi pilti teha. Peegelkaamerate omanikud saavad kaamerad otse teleskoobi külge kinnitada ja omal käel tõelist astrofotograafiat proovida, teistel sõltub pildikvaliteet stabiilsest käest.

Osavõtt tasuta. Toimub ainult selge ilma korral
Katusele pääseb maja küljeukse kaudu Newtoni kohviku trepikojast. Pääs katusele on 3. korrusel, jälgige silte ustel. Katusel võib olla jahe ja tuuline, riietuge vastavalt.

Vaatlushommikud AHHAA keskuses (oktoober 2021)

25. oktoober 2021 kell 06:30–08:30
26. oktoober 2021 kell 06:30–08:30
27. oktoober 2021 kell 06:30–08:30
28. oktoober 2021 kell 06:30–08:30
29. oktoober 2021 kell 06:30–08:30

Oktoobrikuu viimasel nädalal pakub hommikutaevas enne tööpäeva algust põnevaid elamusi. Idasuunast piilub harvanähtav Päikesele lähim planeet Merkuur, kõrgel lõunataevas troonib viimase veerandi Kuu ning igal hommikul on õigel hetkel taevasse vaadates enne päikesetõusu võimalik näha Rahvusvahelise kosmosejaama (ISS) ülelendu. Kogu seda vaatemängu saab 25.–29. oktoobri hommikutel kell 6:30–8:30 AHHAA katusel jälgida. Kas saaks veel tööpäeva paremini alustada?

Millal mida näha saab?

  • Kuu: igal hommikul kogu aeg, iga järgmise päevaga on kuusirp kitsam.
  • Merkuur: alates 6:45 kuni u 7:30 (palja silmaga, olenevalt atmosfääri selgusest), teleskoobis ka hiljem.
  • ISS: (NB: kellaajad võivad mõne minuti jagu muutuda)
    • 25.10: 7:15–7:25,
    • 26.10: 6:30–6:37,
    • 27.10: 7:17–7:26,
    • 28.10: 6:33–6:39,
    • 29.10: 7:20–7:29.
  • Päikesetõus: 8:20–8:30 (iga päev pisut hiljem).
Merkuur, Kuu ja ISSi ülelend AHHAA katuselt 25. oktoobri hommikul. Klõpsa pildile, et näha ISSi ülelendu videona.

Merkuur, Kuu ja ISSi ülelend AHHAA katuselt 25. oktoobri hommikul. Klõpsa pildile, et näha ISSi ülelendu videona. Pilt & video: Stellarium

ISSi ülelendude ajal üritame kosmosejaama ka kaamerasse püüda. Et kiiresti liikuvale jaamale on teleskoobiga üpris raske pihta saada, siis selle õnnestumist garanteerida ei saa :) Muul ajal on kõigil osalejatel võimalik enda nutitelefonide ja muude pildistavate aparaatidega läbi teleskoobi pilti teha. Peegelkaamerate omanikud saavad kaamerad otse teleskoobi külge kinnitada ja omal käel tõelist astrofotograafiat proovida, teistel sõltub pildikvaliteet stabiilsest käest.

Osalemine tasuta.
Katusele pääseb Newtoni kohviku trepikoja 3. korruselt (jälgige silte maja ustel).

NB! Vaatlused toimuvad vaid selge ilma korral.
Katusel võib olla jahe ja tuuline, riietuge vastavalt.

 

Merkuuri ülemineku vaatlus AHHAA keskuses

11. november 2019 kell 14:30–15:15

11. novembri pealelõunal saab AHHAA keskuse katusel vaadelda Merkuuri üleminekut Päikese kettast. Viimane selline sündmus oli Eestist vaadeldav 2016. aasta maikuus, järgmist tuleb oodata aga tervelt 13 aastat – 2032. aasta novembrini.

Kahjuks ei saa Eestist sel korral tervet sündmust näha, sest Päike loojub ülemineku käigus. AHHAA keskuse katusel kestab vaatlus kell 14:30–15:15. Merkuur siseneb Päikese kettale kell 14:35 ning umbes kell 15:15 kaob Päike puude varju.

Vaade Merkuurile AHHAA keskuse katuselt. Juba ülemineku alguses on Päike üpris madalal.

Vaade Merkuurile AHHAA keskuse katuselt. Juba ülemineku alguses on Päike üpris madalal. Pilt: Stellarium

Vaatlusel osalemine on tasuta. Infot saab keskuse kassast.

Merkuuri üleminek Päikesest

11. november 2019 kell 14:34–16:03

11. novembril 2019 toimub Merkuuri üleminek Päikesest, ehk Merkuur liigub Maa ja Päikese vahelt läbi. Merkuur paistab Päikese taustal üsna väikese ümmarguse musta kettakesena, mille nurkläbimõõt on 8,5 kaaresekundit (võrdluseks: Päikesel 1939 kaaresekundit!).

Selge ilma korral on ülemineku algust võimalik peale lõunat ka Eestist näha. Tervet üleminekut, mis kestab ca 5,5 tundi, ei saa Eestist seekord vaadelda, sest Päike läheb tükk aega enne ülemineku lõppu looja.

Esimene kontakt (kui Merkuuri ketta serv puudutab Päikeseketta serva) leiab aset kell 14:34:43. Päike on siis juba madalal taevas, Tartus ca 8 kraadi kõrgusel horisondist. Loojangu ajaks läbib planeet Päikese ketta taustal veidi vähem kui 1/3 oma teest.

Päike loojub Tartus kell 16:03, teiste Eesti linnade jaoks leiab selle info järgnevalt aadressilt:http://www.astronoomia.ee/tahistaevas/.

NB! Kuna tegu on sisuliselt Päikese vaatlusega, saab kasutada kõiki tavapäraseid Päikese ohutuks vaatlemiseks mõteldud meetodeid. KINDLASTI EI TOHI VAADATA PÄIKEST PALJA SILMAGA LÄBI ERIVARUSTUSETA BINOKLI VÕI TELESKOOBI!!!

Vt. ülemineku kohta täpsemalt:
https://www.timeanddate.com/eclipse/in/estonia/tartu
https://www.timeanddate.com/eclipse/transit/2019-november-11

Tõnis Eenmäe

Merkuuri vaatlused AHHAAs (23.–24. veebruar 2019)

23. veebruar 2019 kell 18:00–19:00
24. veebruar 2019 kell 18:00–19:00

Veebruari lõpus ilmub läänetaevas põgusalt nähtavale palja silmaga nähtavatest planeetidest kõige harvemini nähtav Merkuur. Raskesti nähtav planeet paistab teleskoobis pisikese poolkuuna, olles parasjagu oma suurimal nurkkaugusel Päikesest ning seetõttu vaid ühelt küljelt valgustatud. Sõltuvalt taevaoludest võime üritada vaadelda ka muid seal ajal taevas olevaid objekte. Vaatlused toimuvad kahel järjestikusel õhtul 23. ja 24. veebruaril vaid 1 tunni jooksul vahemikus 18:00–19:00, kuna Merkuuri nägemise ajaaken on üpris lühike.

Vaatlusõhtutel on võimalik nutitelefonide ja muude pildistavate aparaatidega teleskoobi vahendusel pilti teha. Peegelkaamerate omanikud saavad kaamerad otse teleskoobi külge kinnitada ja omal käel tõelist astrofotograafiat proovida, teistel sõltub pildikvaliteet stabiilsest käest.

Osalemine tasuta.
Sissepääs AHHAAsse on peaukse kaudu.

NB! Vaatlused toimuvad vaid selge ilma korral. Katusel on jahe ja võib olla tuuline, seega soe riietus on tungivalt soovituslik.

Vaatlusõhtu Tartu Tähetornis

7. märts 2018 kell 20:00–22:00
14. märts 2018 kell 20:00–22:00
21. märts 2018 kell 20:00–22:00
28. märts 2018 kell 20:00–22:00

Vaatlused toimuvad püsivalt selgel õhtul Tähetornis Zeissi teleskoobiga.
Pilet 2 euri.

Halvemate ilmaoludega vaatleme Tähetorni õuel väiksemate (aga mitte halvemate) teleskoopidega. Siis on vaatlus tasuta.

Pilves ilmaga vaatlust ei toimu! Operatiivselt saab infot Tartu Tähetorni facebooki lehel.

Märtsis on õhtuti võimalik madalal läänetaevas näha kahte planeeti – Merkuuri ja Veenust.
Veenus jääb õhtutaevasse särama sügiseni, praegu tema vaatlustingimused päev-päevalt paranevad.
Kui Merkuuri nägemine kuu esimesel nädalal on pigem teoreetiline, siis järgmise paari nädala jooksul võiksid kõik soovijad planeedi üles leida. Merkuuri maksimaalne eemaldumine Päikesest on 15.03. Märtsi viimasel nädalal kaob Merkuur jälle ehavalgusesse.

Merkuuri ülemineku vaatlused Tallinnas (09.05.2016)

9. mai 2016 kell 14:11–21:30

Merkuuri üleminekut Päikese kettast 9. mail saab Tallinnas vaadelda kolmes vaatluspaigas. [...]

Soovitused Merkuuri ülemineku vaatamiseks

Janet Laidla , Kadri Tinn | 06.05.2016

9. mail saab selge ilmaga vaadelda Merkuuri üleminekut päikesekettast. Tegemist on üsna haruldase taevanähtusega, mille vaatlemiseks on vaja spetsiaalset või filtriga varustatud teleskoopi või binoklit. Merkuuri üleminek algab kell 14:11 ning vaadeldakse seda ka tähetornis kuni võimalik näha on.

Kuna Merkuur on üsna pisike, siis inimsilm seda läbi filtri päikesekettal ei erista. Seega ei sobi Merkuuri ülemineku vaatlemiseks sama varustus, millega proovisime eelmise aasta märtsis päikesevarjutust vaadata. Merkuur on Päikesest väga palju väiksem: (nurk)läbimõõtude suhe 12:1800 = 1:150. Mis tähendab, et kui projekteeritud päikeseketta läbimõõt on 30 cm, paistab Merkuur kahemillimeetrise täpina. Appi tuleb võtta binoklid ja teleskoobid!

  1. Leia seltskond, kes vaatleb Merkuuri üleminekut päikeseteleskoobi või spetsiaalse filtriga kaetud teleskoobiga. Kindlasti toimuvad avalikud vaatlused Tallinnas, Tartus, Tõraveres ja Pärnus.
  2. Kasuta vaatluseks projektsioonimeetodit. Selleks:

      a) kinnita teleskoop või binokkel statiivile.

      b) säti teleskoop või binokkel varju järgi Päikese suunda. Kui vari paistab kõige väiksem, siis on õige suund käes. Kindlasti ära võta teleskoobilt ega binoklilt ettevalmistuste juures katteid eest ära! Kindlasti ärge kasutage Päikese leidmiseks ilma filtrita giidpikksilma!

      c) aseta binokli või teleskoobi taha valge kartong või muu tugevam valge alus, nii et see on teleskoobiga risti selle okulaari otsa pool (see ots, kust sisse vaadatakse) sellest mõnikümmend sentimeetrit eemal. Projektsiooniks on hea kasutada pikema fookuskaugusega okulaari ehk teisisõnu väiksemat suurendust. Ekraan, millele päikeseketas projekteeritakse, ei tohi olla päikesevalguses. Seni on parima tulemuse andnud Newtoni süsteemi peegelteleskoop (näiteks vana Mizar teleskoop). Kui kasutate otsevaate-teleskoopi või tavabinoklit, tuleks selle külge kinnitada varje. Eriti mõnus on, kui varje asub otsija ja okulaari vahel – siis tekitab kujutise ka otsija ja teleskoopi on selle abil mugav suunata.

      d) siis, kui teleskoop või binokkel on valmis seatud võib katiku eest ära võtta. Kui teleskoop on õigesti suunatud, siis paistab juba kartongil või alusel Päike. Pildi teravustamiseks saab kartongi/alust lähemale või kaugemale liigutada.

  3. Tee ise oma binoklile või teleskoobile spetsiaalsest filtrist kate. Selleks:

      a) leia kodust või tee sobivas suuruses pappkarp, mis parajalt üle teleskoobitoru või binokli mahuks ilma, et see sealt tuulega lihtsalt ära lendaks.

      b) tee üks külg lahti ja lõika teise külge ümmargune ava, mis tuleb katta filtrikilega (NB! Filtrikilega tuleb ümber käia ettevaatlikult, kriimustatud filter on silmanägemisele ohtlik).

      c) võta katik eest ära ja pane filter teleskoobi toru otsa, mis on suunatud Päikesele.

      d) sea teleskoop varju järgi Päikese suunas. NB! Kindlasti ära kasuta Päikese leidmiseks ilma filtrita giidpikksilma!

      e) Igaks juhuks kontrolli, et filter on ikka õiges otsas, mitte sealt, kust sisse vaatate.

Projektsioonimeetodi jaoks on eriti sobivad kuni ca 8 cm läbimõõduga läätsteleskoobid või binoklid. Kui teleskoobi peegel või lääts on sellest suurem, tuleks projektsiooni jaoks teleskoobi ava väiksemaks teha. Sama tasub teha ka filtrikile kasutades. Kui teleskoobikatik pole selleks spetsiaalselt mõeldud, siis saab teha ava väiksemaks kasutades pappi ja sinna sobiva suurusega ümmarguse ava välja lõigates.

Et tegemist ei ole lihtsa vaatlusega, tuleme tagasi esimese soovituse juurde – ühinege organiseeritud vaatlusega. Kui see ei ole võimalik, siis soovitame päikesepaistelisel päeval teha proovivaatlus. Kui näete oma käsutuses olevate vahenditega päikeseplekke, peaksite nägema ka Merkuuri. Reaalset plekkide seisu saate kontrollida lehelt: http://www.spaceweather.com/.

Merkuuri üleminekul tasub meeles pidada nn nelja kontakti – 1. kontakt kui Merkuur paistab puutuvat Päikese välimist äärt ja hakkab päikese ketta peale liikuma. 2. kontakt, kui Merkuur paistab viimast korda puutuvat päikese ketta äärt ja on üleni ketta peal näha. 3. kontakt kui Merkuur on veel viimast korda täielikult Päikese kettal näha ja üks Merkuuri serv puutub Päikese välimist serva ja 4. kontakt kui Merkuuri ketas viimast korda puutub Päikese serva ja on täielikult kettast möödunud.
1. ja neljas kontakt ei ole projektsiooni meetodi puhul näha, vesinik-alfa filtriga varustatud teleskoobiga võivad need kontaktid olla nähtavad, kui Merkuur siseneb või väljub päikese kettale kohast, kus parajasti paistab mõni protuberants.

Merkuuri üleminek algab Eesti aja järgi kell 14:11:53 (esimene kontakt), Merkuur on täielikult näivalt Päikese ketta peal 14:15 (teine kontakt). Kolmas kontakt on Eesti aja järgi kell 21:37 ja neljas kell 21:40, need kaks ei ole aga Eestis nähtavad, kuna 9. mail loojub Tartus Päike kell 21:22 ja Tallinnas 21:36.

Merkuur paistab Päikese kettale jõudvat idast natuke põhja pool ja ülemineku jooksul paistab liikuvat lõunapoolsele servale. Väga kenasti on üleminek animeeritud lehel: http://www.timeanddate.com/eclipse/transit/2016-may-9

  • Lehekülg 1 / 3
  • 1
  • 2
  • 3
  • >