Avaleht Foorum Ajakiri «Vaatleja» Tähistaevas Maailm Õpik Astronoomia Facebookis Astronoomia Twitteris
None

Postitused sildiga "kuuvarjutus"

Vaatlusnädal Tartu Tähetornis

23. oktoober 2023 kell 21:00–23:00
24. oktoober 2023 kell 21:00–23:00
25. oktoober 2023 kell 21:00–23:00
26. oktoober 2023 kell 21:00–23:00
27. oktoober 2023 kell 21:00–23:00
28. oktoober 2023 kell 21:00–23:00
29. oktoober 2023 kell 21:00–23:00

Tartu tähetornis toimub 23.–29. oktoobril Kuu ja Jupiteri vaatlusnädal.

Igal õhtul kella 21–23 saab Tartu tähetornis selge ilma korral vaadelda Jupiteri ja kasvavat Kuud.
Selge ilma korral on võimalik 28. oktoobri õhtul vaadelda ka osalist kuuvarjutust. Täiskuud näeb samal õhtul kl 23.24, kuuvarjutus algab kl 21.02 ja saavutab maksimumi kl 23.14.
Osalemine vaatlusel tasuta.

Tartu tähetorn on ainulaadne hoone, kus tehtud maailmateadus on muutnud inimkonna arusaama Maast ja universumist. Osana Struve geodeetilisest kaarest kuulub Tartu tähetorn UNESCO kultuuripärandi nimekirja. Näitusesaalides võib tutvuda lugudega astronoomiast, geodeesiast ja seismoloogiast.

Kolmiktähe alfa Kentauri suhtelised mõõtmed võrreldes Päikesega (Sun).

Oktoobritaevas 2023

Alar Puss | 01.10.2023

Alanud on oktoobrikuu. Päike käib üha madalamas kaares, päevad üha lühenevad ja ööd pikenevad. Peaaegu kogu oktoobri vältel asub Päike Neitsi tähtkujus; alles 31. oktoobril siirdub Päike Kaalude tähtkujju. Sodiaagi tähtkujud ehk need tähtkujud, mida Päike oma aastasel näival teekonnal läbib, on erineva läbimõõduga, Neitsi tähtkuju läbimiseks kulub Päikesel ligikaudu poolteist kuud. Kõigis teistes tähtkujudes viib Päike lühemat aega. [...]

Poolvarjulise kuuvarjutuse skeem. Kuu peab sattuma joonisel olevale hallile alale.

Maitaevas 2023, 1. osa

Alar Puss | 02.05.2023

Lühenevad ööd ja pikenevad päevad

Algav maikuu on teadupärast hiliseim, loodust suvesse juhatav kevadkuu. On juba suhteliselt soojad ilmad. Enam ei tohiks olla lumesadusid, ka vana lumi peaks varjulistestki kohtadest olema sulanud. Tärkavad lilled ja rohi ning puud avavad oma pungad nii õitele kui lehtedele. Päeva pikkus ehk Päikese taevas oleku aeg kasvab aina edasi. See viimati mainitud nähtus algas tegelikult juba paar päeva enne jõule, peale talvist pööripäeva.
[...]

Kuuvarjutuse vaatlus AHHAA keskuses (16. juuli 2019)

16. juuli 2019 kell 22:45 – 17. juuli 2019 kell 02:00

16. juuli ööl vastu 17. juulit saab Eestis jälgida osalist kuuvarjutust. Järgmine osaline kuuvarjutus on vaadeldav 2023. aastal ning täielik alles 2025. aastal. Varjutus algab kell 23:01 ja lõpeb kell 01:59. Varjutuse keskpunkt on kell 00:30, mil Maa vari katab umbes 65% Kuust.

Tipphetkel on Kuu 65% ulatuses varjutatud ning varjutamata osa paistab kausikujuline.

Tipphetkel on Kuu 65% ulatuses varjutatud ning varjutamata osa paistab kausikujuline.

Varjutuse vaatlemine toimub AHHAA keskuse katusel kell 22:45-02:00. Peale varjutatud Kuu saab samal ööl näha ka Päikesesüsteemi suurimaid planeete, Jupiteri ja Saturni.

Kesköine vaade AHHAA katusel, kus on näha nii varjutuses Kuu kui planeedid Jupiter ja Saturn.

Kesköine vaade AHHAA katusel, kus on näha nii varjutuses Kuu kui planeedid Jupiter ja Saturn.

Vaatlusel on võimalik nutitelefonide ja muude pildistavate aparaatidega teleskoobi vahendusel pilti teha. Peegelkaamerate omanikud saavad kaamerad otse teleskoobi külge kinnitada ja omal käel tõelist astrofotograafiat proovida, teistel sõltub pildikvaliteet stabiilsest käest.

Vaatlusel osalemine on tasuta. Sissepääs AHHAAsse on peaukse kaudu.

NB! Vaatlused toimuvad vaid selge ilma korral. Katusel on jahe ja võib olla tuuline, seega soe riietus on soovituslik.

Kuuvarjutuse vaatlus AHHAA keskuses (21.01.2019)

21. jaanuar 2019 kell 05:30–08:00

21. jaanuari varahommikul saab Eestis jälgida täielikku kuuvarjutust. Järgmine täielik kuuvarjutus on vaadeldav alles 2025. aastal. Osaline varjutus algab kell 05:33 ja lõpeb kell 08:50, täpselt Kuu loojumise ajal. Täisvarjutus algab kell 06:41 ja lõpeb kell 07:43.

Varjutuse vaatlemine toimub AHHAA keskuse katusel kell 05:30-08:00. Umbes kell 07:45 kaob Kuu AHHAA planetaariumi kera taha peitu, kuid peale Kuu on sel hommikul näha ka idataevas lähestikku tõusvad Veenus ja Jupiter.

Kuuvarjutus 21.01.18 hommikul AHHAA katusel. Panoraampildil on näha ka hommikused planeedid. Varjutatud Kuu on tegelikust suuremaks tehtud. Pilt: Stellarium

Kuuvarjutus 21.01.19 hommikul AHHAA katusel. Panoraampildil on näha ka hommikused planeedid. Varjutatud Kuu on tegelikust suuremaks tehtud. Pilt: Stellarium

Vaatlustel on võimalik nutitelefonide ja muude pildistavate aparaatidega teleskoobi vahendusel pilti teha. Peegelkaamerate omanikud saavad kaamerad otse teleskoobi külge kinnitada ja omal käel tõelist astrofotograafiat proovida, teistel sõltub pildikvaliteet stabiilsest käest.

Vaatlustel osalemine on tasuta. Sissepääs AHHAAsse on Newtoni kohviku ukse kaudu (spordihoone poolsel küljel).

NB! Vaatlused toimuvad vaid selge ilma korral. Katusel on jahe ja võib olla tuuline, seega soe riietus on tungivalt soovituslik.

Vaatlused Tartu Tähetornis

21. jaanuar 2019 kell 06:00–08:00
kell 17:00–19:00

Erakorraliselt ov võimalus vaadata Kuud kaks korda päevas:
hommikul jälgime kuuvarjutust, õhtul täiskuud.

Vaatlused toimuvad ainult selge ilmaga!

Vaatlused on tasuta.
Kõik huvilised on oodatud,
aga palun pange end hästi soojalt riidesse!

AHHAA vaatlusõhtud: Kuuvarjutus, Marsi vastasseis ja planeetide paraad (27.–31. juuli 2018)

27. juuli 2018 kell 22:00 – 28. juuli 2018 kell 01:00
28. juuli 2018 kell 22:00 – 29. juuli 2018 kell 01:00
29. juuli 2018 kell 22:00 – 30. juuli 2018 kell 01:00
30. juuli 2018 kell 22:00 – 31. juuli 2018 kell 01:00
31. juuli 2018 kell 22:00 – 1. august 2018 kell 01:00

Juulikuu lõpp pakub muljetavaldavat taevast vaatemängu. Korraga toimub 21. sajandi pikim täielik kuuvarjutus ning samal ajal on ka punane planeet Marss meile tavalisest lähemal. Viimane nii lähedane vastasseis oli 2003. aastal, järgmine võrreldav tuleb alles 2035. aastal. Et sellest veel väheks ei jääks, toimub terve öö jooksul üle taeva tõeline planeetide paraad. Alates päikeseloojangust on järgemööda taevas näha Veenus, Jupiter, Saturn ning viimasena Marss.

2018kuuvarjutus

Varjutatud Kuu ja selle all särav Marss 27. juuli öösel. Kuuvarjutuse täisfaas on just lõppemas. Pilt: Stellarium

2018planeedid

Planeetide paraad juulikuu taevas. Palja silmaga nähtavatest planeetidest on vaid Merkuur puudu, kuna asub Päikesele liiga lähedal. Pilt: Stellarium

 

Selle taevase vaatemängu puhul korraldab AHHAA keskus 27.–31. juuli õhtutel kell 22:0001:00 avalikud vaatlusõhtud, kus igaüks võib selle suvise taevase vaatemängu oma silmaga ära vaadata ja võimalusel ka teleskoobi abil pildistada. Vaatluste täpne kava on järgmine:

27.07: kuuvarjutus ja Marsi vastasseis.
Täielik kuuvarjutus algab kell 21:24, mil Kuu pole veel Eestis tõusnud. Kuu tõuseb horisondi kohale kell 21:33, varjutuse täisfaas algab kell 22:30 ning kestab tund ja 43 minutit, olles seega käesoleva sajandi pikim varjutus. Varjutuse keskpunkt on kell 23:21 ning Maa täisvari lahkub Kuult kell 01:19.
Üle kolme tunni kestva varjutuse ajal jääb tublisti aega ka muude taevakehade vaatlemiseks. Samal päeval on ka Marss Maaga vastasseisus, st täpselt vastassuunas Päikesele, paistes seega varjutatud Kuule väga lähedal. Segava kuuvalguse puudumisel on hästi vaadeldavad ka teised planeedid.

28.07–30.07: planeetide paraad ja Kuu.
Vaatleme terve öö jooksul järgemööda üle taeva sõudvaid planeete: Marss on endiselt hästi vaadeldav, Jupiteril näeme pilvevööndeid ja planeedi nelja suurt kaaslast, Saturni juures vaatleme planeedi rõngaid ning Veenus näitab end vahetult pärast loojangut pisikese poolkuu koopiana, kuna päikesevalgus langeb planeedi peale küljelt. Maa varjust vabanenud Kuu on neil öödel endiselt suures faasis ning hästi on vaadeldavad Kuu nn mered ja mandrid ning värsked kokkupõrkekraatrid, mille laialipaisatud materjalist moodustunud kiired üle terve Kuu pinna ulatuvad.

31.07: Marsi lähim asend Maale.
Loogiliselt võiks eeldada, et Marsi vastasseis ja planeedi lähim asend Maale võiks olla samal ajal, kuid Marsi elliptilise orbiidi tõttu see nii pole. 31. juuli ööl on Marss Maast 57,6 miljoni kilomeetri kaugusel (võrdluseks: 2003. aasta suure vastaseisu ajal oli kaugus 55,8 mln km). Peale Marsi pole ka teised planeedid taevast kadunud ning teleskoope jätkub neilegi.

Vaatlused toimuvad AHHAA keskuse katusel, sissepääs majja on peauksest ning katusele pääseb elava järjekorra alusel. Üritus on tasuta. Huvilistel on võimalik ka teleskoobi kaudu pildistada, Canoni peegelkaamerate omanikud saavad kaamera otse teleskoobi külge kinnitada, ülejäänutel sõltub pildikvaliteet stabiilsest käest. NB: vaatlused toimuvad vaid selge ilmaga. Et katusel võib olla jahe ja tuuline, soovitame soojemat riietust.

Kuuvarjutuse ja superkuu vaatlus AHHAAs 31.01.2018

31. jaanuar 2018 kell 16:30–19:00

31. jaanuari õhtul saab Eestis vaadelda viimaseid tunde kestvat osalist kuuvarjutust. Täisvarjutus saab paraku otsa pool tundi enne Kuu tõustmist Tartus, kuid pärast Kuu horisondi kohale kerkimist kell 16:38 on osalist varjutust võimalik vaadelda veel pisut üle poole tunni. Täielikult lahkub Maa vari Kuult kella 18-ks ning täiskuu taastub oma tavalises heleduses.

Tegelikult isegi enam kui tavalises heleduses, sest tegu on nn superkuuga – selle täiskuu ajal on Kuu ühtlasi oma orbiidil perigee (Maale lähima punkti) lähedal ning paistab tavalisest pisut suurema ja heledamana.

Kuu tõus Tartus. Ülemine parem serv on Maa varjus. (Joonis tehtud vabavaraprogrammiga Stellarium.)

AHHAA keskuses saab kuuvarjutust ja järgnevat superkuud vaadelda ja läbi teleskoobi pildistada alates kella 16:30-st kuni maja sulgemiseni kell 19:00:
16:33–16:38: Kuu tõuseb;
16:38–17:11: osaline kuuvarjutus;
17:11–18:08: Maa poolvari lahkub Kuult;
18:08–19:00: vaatleme superkuud.

Vaatlus toimub AHHAA keskuse katusel ning osalemine on kõigile tasuta! Katusele pääsemiseks küsi juhiseid kassast või oranži särgiga töötajatelt. Vaatlus toimub vaid selge ilmaga.

NB: kuna katusel on eeldatavasti külm ja tuuline, siis soojad riided on tungivalt soovituslikud!

Augustitaevas 2017

Alar Puss | 10.08.2017

Käes on august, kolmest suvekuust viimane. Rahvasuu ütleb, et augustis on tont põõsas. Kas just tondid mängus on, on iseasi, kuid sellist lõbusat kesköövalgust, mis juba maikuu lõpukolmandikust kuni peaaegu juuli lõpuni meid rõõmustas, enam tõepoolest ei ole. Augusti esinädalal võime madalast põhjakaarest kohalikul kesköölgi veel leida nõrka ja värvitut kuma, edaspidi kaob seegi. Nautilised valged ööd (kui veel on eristatav silmapiir) on muutunud astronoomiliselt valgeteks öödeks, viimaste ametlik lõpp saabub alles 18. augustil. Siis on ööd täitsa pimedad lisaks praktilisele aspektile ka teoreetilises mõõdus. [...]

Vaatlusõhtu Tartu Tähetornis

16. september 2016 kell 20:00–22:00

Poolvarjuline kuuvarjutus tekib siis, kui Kuu jääb Maa poolvarju piirkonda. Varjutusest annab siis märku kuuketta ebaühtlane heledus, mida on palja silmaga keeruline näha, kuid võimalik märgata fotodel. Teleskoobi ja gloobuste abil teeme lähemat tutvust Kuu kraatrite ja meredega ning avatud on varjutuste teemaline meisterdamistuba.

  • Lehekülg 1 / 3
  • 1
  • 2
  • 3
  • >