Avaleht Foorum Ajakiri «Vaatleja» Tähistaevas Maailm Õpik Astronoomia Facebookis Astronoomia Twitteris
None

Punane planeet on luubi all

Erik Tago | 18.05.2006

ESA avaldab Internetis Marsi ümber tiirleva Mars Expressi kaamera HRSC tehtud kõrge eristusega pilte planeedist. Ülesvõtted Marsi pinnast näitavad planeedi kunagist tektoonilist tegevust laiade ja sügavate orgude näol. Marsi geoloogia tundmine lubab järeldusi teha ka Maa geoloogilise ajaloo kohta. [...]

Jupiter ja Saturn teevad ilma

Erik Tago | 05.05.2006

Päikesesüsteemi hiidplaneedid Jupiter ja Saturn on jõudnud meedia huviorbiiti, kumbki küll erineval põhjusel. Jupiter on praegu Maale lähedal ja särab seepärast kogu öö taeva heledaima tähena Kaalude tähtkujus (lähim asend Maale 6. mail – 660 miljonit kilomeetrit). Planeedi vaatlemiseks sobiv aeg, läbi pikksilma võib näha Suurt Punast Laiku ja ehk ka selle nooremat kaaslast (Big Red Spot junior). [...]

Heledaim supernoova sai 1000 aastaseks

Erik Tago | 01.05.2006

Taevahuvilisi on põhjust õnnitleda inimajaloo arvatavalt heledaima registreeritud supernoova super-juubeli puhul. Tuhat aastat tagasi 30.aprillil 1006.a. nähti mitmes kohas maa peal (Jaapanist Shveitsini), et lõunataevas Hundi (Lupus) tähtkujus süttis ülihele uus täht. Näiva visuaalse heledusega -7.5 (mõnel hinnangul ka -9.0) jäi ta heleduselt Kuu ja Veenuse vahele. [...]

Venus Express jõudis kohale

Tõnu Tuvikene | 11.04.2006

Teisipäeva, 11. aprilli hommikul jõudis Veenuse juurde ja läks selle ümber orbiidile Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) automaatjaam Venus Express, mis startis eelmise aasta 9. novembril Baikonuri kosmodroomilt Vene kanderaketiga Sojuz-Fregat. [...]

45 aastat tagasi lendas Gagarin

Erik Tago | 11.04.2006

12. aprillil 1961 tegi esimese inimesena kosmoselennu Juri Gagarin. See 105 minutine tiir ümber Maa avas uue – mehitatud kosmoselendude – ajastu. Inimene vabanes gravitatsiooni vangist. Tänaseks on lende sooritanud sajad kosmoselendurid (kosmonaudid,astronaudid, taikonaudid, kokku 449 inimest seisuga märts 2006), alguse on saanud kosmoseturism. [...]

On see komeet või asteroid?

Erik Tago | 27.03.2006

Havai Ülikooli teadlased professor David Jewitt ja tudeng Henry Hsieh avastasid asteroidide vööst Marsi ja Jupiter vahel kolm komeedisarnast taevakeha, mis tiirlevad ümber Päikese nagu asteroidid. Nad nägid 8-meetrise Gemini North teleskoobiga 2005 a novembris vaadeldes, et neist “asteroididest” (Asteroid 11840, 1133P/Elst-Pizarro ja P/2005 U1) eraldub tolmujuga nagu komeedist, millest moodustubki sabatähe saba. [...]

On see komeet või asteroid – milline on risk Maale langeda?

Erik Tago | 27.03.2006

Nende teadlaste arv kasvab, kes arvavad, et suurte taevakehade Maale langemise oht on seni alla hinnatud. David Asher Armagh observatooriumist esitab uued arvud langemise sageduse kohta. NASA tuntud ekspert Donald Yeomans, kes avaldas 2003.a. NASA raporti kokkupõrke riski kohta, on Asheri hinnangute suhtes skeptiline. Ta leiab, et haruldaste toimunud sündmuste väike arv ei võimalda sellist hinnagut anda. [...]

Universumi reliktkiirgus on kaardistatud – kolm aastat WMAP vaatlusi

Erik Tago | 22.03.2006

Märtsil keskel tegi NASA teatavaks, et on avaldatud reliktkiirgust mõõtva satelliidi WMAP (Wilkinson Microwave Anisotropy Probe) kolme aasta vaatlustulemused. Reliktkiirgus ehk mikrolaineline taustkiirgus on jääkkiirgus varasest Universumi arenguhetkest, mil aine jahtudes muutus kiirgusele läbipaistvaks. See kiirgus kannab Universumi ehituse kohta kõige varasemat informatsiooni. [...]

Marsil uus tehiskaaslane

Tõnu Tuvikene | 11.03.2006

Meie aja järgi reede keskööl läks ümber Marsi orbiidile NASA automaatjaam Mars Reconnaissance Orbiter (MRO, Marsi Luuretehiskaaslane), mille peaülesandeks on selle planeedi senisest mitu korda suurema lahutusvõimega kaardistamine. [...]

Uudiseid plekkideta Päikese süsteemist

Erik Tago | 10.03.2006

Kosmosejaam Cassini avastas, et Saturni kaaslasel Enceladusel võib olla pinna lähedal vesi, mis geisritena välja purskab. See on esmakordselt, kus peale Maa on leitud pinnal vett vedelal kujul, mis viitab kohe ka primitiivse elu võimalusele. Meenutame, et jaam Galileo arvatavasti avastas vett ka Jupiteri kaaslase Europa pinna all ning, et Saturni suurima kaaslase Titaani pinnal avastas sond Huygens mõni aeg tagasi samuti vedelikku, sedapuhku metaani. [...]