Euroopa Lõunaobservatooriumi astronoomid on avastanud esimese Maa-sarnase planeedi väljaspool Päikesesüsteemi. Planeet avastati ESO 3.6 m teleskoobiga Kaalude tähtkujus asuva tähe Gliese 581 juures. [...]
Musta augu peitusmängErik Tago | 13.04.2007 Kosmonautikapäev 12. aprill 2007 läheb astronoomia ajalukku veel ühel põhjusel. Kui 46 aastat tagasi lendas Juri Gagarin esimese inimesena kosmoseruumi, siis täna tuli NASA välja uudisega, mis tõestab üliraskete mustade aukude olemasolu. Nagu eksootilisele taevakehale kohane, toimus tõestus samuti ebatavaliselt — musta augu kadumise kaudu. [...] Päike näitab uurimisjaamade “rünnakule” oma sõjakat “nägu”Erik Tago | 24.03.2007 ea igas kosmilise ulme filmis näeme kosmoselaevade armaada rünnakuid mõne planeedi suunas. Praegune olukord Päikese uurimisel on selle sarnane. Maalt välja saadetud kosmosejaamad on tunginud Päikese lähivaldustesse, et uurida meile kõige olulisemat taevakeha. [...] Soome harrastusastronoomid avastasid supernoovaErik Tago | 10.03.2007 Soome amatöörastronoomid avasid pöhjanaabrite supernoova-avastuste “arve”. Selle aasta alguses avastasid Veli-Pekka Hentunen ja Markku Nissinen kauges galaktikas Ia tüüpi supernoova SN 2007ae. Supernoovad on suure massiga tähed, mis lõpetavad oma olemusolu plahavatusega, mille käigus täht muutub nii heledaks, et ületab oma peremees-galaktika heleduse ja on nähtav miljardite valgusaastate kaugusele. [...] Uut tüüpi gamma-allikas LinnuteesErik Tago | 09.02.2007 Astronoomid on avastanud uut tüüpi gammakiirguse allika. Kui seni arvati, et energiarikas kiirgus tekib vaid supernoova plahvatusel, siis nüüd on vaadeldud kiirgust hoopis Linnutees asuvalt noorelt täheparvelt Westerlund 2. [...] Uut PäikesesüsteemisErik Tago | 31.01.2007 Jaanuari viimastel päevadel saabus teadusportaalidesse mitu erakordset uudist. [...] Päike elavneb 2011. aastal tavalisest enamErik Tago | 22.12.2006 NASA teadlaed ennustavad, et järgmisel Päikese aktiivsuse maksimumis 2011.a. on oodata senisest suuremat aktiivsust ja sellega kaasnevaid nähtusi: geomagnetilist torme, sidehäireid ja virmalisi. David Hathaway ja Robert Wilson ennustavad seda ligi 400 aastat jälgitud Päikese aktiivsuse põhjal. Päikese aktiivsust hinnatakse keskmistatud plekkide arvu ehk Wolfi arvu kasutades. See aktiivsus ehk Päikse tsükkel on umbes 11 aastat ja tema päritolu on Päikese magnetväljas. [...] Kas Marsil voolab vesi?Tõnu Tuvikene | 11.12.2006 Novembri esimestel päevadel katkes ühendus Marsi ümber tiirlevaautomaatjaamaga Mars Global Surveyor (MGS), mille stardist täitus 7.novembril kümme aastat. 8. detsembril ilmus Ameerika teadusajakirjas Science artikkel, milles kirjeldatakse muutusi Marsi pinnal, mida MGS oma pika tegevusaja jooksul märkas. [...] Hämmastavad pildid Päikesest PäikesetõusumaaltErik Tago | 03.11.2006 Jaapani optiline päikeseteleskoop SOT , mis asub satelliidi Hinode pardal (orbiidile lendas 23.sept.), saatis esimesed pildid Päikesest Maale 25. oktoobril k.a. Pildid Päikese pinnast hämmastavad oma detailsusega,näha on selle rakuline muster, mis on tingitud tõusvatest mullidest. [...] Taevakivid tabasid Kuud ja NorratErik Tago | 14.06.2006 Mitmetes meedia-allikates on teatatud (ka meie lugejad andsid sellest teada), et 7. juuni kella 2 paiku öösel langes Põhja-Norrasse rekordiline meteoriit (senine Norra suurim oli 90 kg, Alta 1904). Nüüd on hinnatud langenud kivi vaid 10 kilo raskuseks. Seega Norra 102 aastane rekord jäi püsima. [...] |
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
