Selle nädala kolmapäeval teatas Lõunapooluse Teleskoobi (SPT) juures töötav töörühm, et on avastanud seitsme miljardi valgusaasta kauguselt meile teada oleva universumi massiivseima galaktikaparve. Ennustatakse, et galaktikaparve mass on ligikaudu 800 miljardit Päikese massi. Leid on alles esimene juba millimeeter-lainete piirkonnas läbikammitud 200 ruutkraadist lõunataevast. Kokku planeeritakse SPT tumeenergia uuringutes uurida 2500 ruutkraadi jagu taevalaotust. Eesti Füüsikaportaal vestles ühe uurimuse kaasautori Tom Crawfordiga, kirjutab Jaan-Juhan Oidermaa Eesti Füüsika Portaalis. [...]
Tom Crawford – uurides miljardite aastate kaugusel asuvaid galaktikaparviJaan-Juhan Oidermaa | 17.10.2010 Galaktikad arenevad rahulikultElmo Tempel | 15.10.2010 Uued ESO VLT vaatlused näitavad esmakordselt, et galaktikad võivad varases Universumis areneda ka rahulikult – noored galaktikad imevad endasse külma gaasi, mis täitis kogu varajase Universumi. Pidevalt galaktikasse langev külm gaas võimaldab galaktikal uusi tähti toota ning suuremaks kasvada. Esimese paari miljardi aasta jooksul suurenes tüüpilise galaktika mass dramaatiliselt ning see ongi üks aktuaalsemaid probleeme tänapäeva astrofüüsikas. [...] Avastati esimene eluks kõlbulik eksoplaneetTaavi Tuvikene | 06.10.2010 USA astronoomide töörühm teatas kolmekordse Maa massiga eksoplaneedi leidmisest 20 valgusaasta kaugusel asuva punase kääbustähe Gliese 581 juurest. Avastatud planeet asub parasjagu eluks kõlbuliku tsooni keskel. [...] Automaatjaam Cassini alustab uut etappi Saturni uurimiselTaavi Tuvikene | 29.09.2010 NASA automaatjaama Cassini missiooni Saturni süsteemi uurimisel pikendati seitsme aasta võrra, 2017. aasta septembrini. Uus etapp kannab nimetust Cassini Solstice Mission, mis tähendab Saturni uurimist põhjapoolkera kesksuvise pööripäevani ja sellest veel mõned kuud edasi. [...] Plancki satelliit leidis galaktikate superparveJuhan Liivamägi | 22.09.2010 Euroopa kosmoseagentuuri (ESA) kosmilist mikrolainelist taustkiirgust (CMB) mõõtva satelliidi Planck ning röntgenteleskoobi XMM-Newton vaatlused kinnitasid, et Sunjajev-Zeldovitši (SZ) efektist põhjustatud taustkiirguse fluktuatsioonid võimaldavad leida galaktikaparvi. Uurimistöösse andsid olulise panuse ka Tartu Observatooriumi teadlased koostöös Tuorla Observatooriumiga. [...] Iidne täht on galaktiliseks mõistatuseksStiina Kristal | 21.09.2010 Rahvusvahelise uurimustöö tulemusena leiti 13 miljardi aasta vanusel tähel seesuguseid baariumi isotoope, mida seal tuumasünteesi praeguste arusaamade järgi olema ei peaks. Seesugused isotoobid peaksid leiduma tähtedel, mis Linnutee hilisemas arengujärgus tekkisid, kirjutab Stiina Kristal Eesti Füüsika Portaalis. [...] Meetod avastamaks Hubble’i teleskoobiga Neptuuni-taguseid objekteRain Kipper | 20.09.2010 Päikesesüsteem sisaldab väga suurel hulgal väikekehasid. Kuna enamus neist on väga väikesed ning väga kaugel, siis on neid raske leida. USA teadlased, eesotsas Cesar Fuentes’ga, leidsid uue meetodi avastamaks Päikesesüsteemi väikekehasid. [...] Päikeseplekid võivad aastakümneteks kadudaJaan-Juhan Oidermaa | 16.09.2010 Tucsoni Rahvusliku Päikeseobservatooriumi (NSO) teadlaste uurimuse kohaselt võivad päikeseplekid alates aastast 2016 mitmeteks järgnevateks aastakümneteks täielikult kaduda, skeptikud jäävad tulemuste suhtes ettevaatlikuks, kirjutab Jaan-Juhan Oidermaa Eesti Füüsika Portaalis. [...] Röntgenteleskoop Chandra leidis tõendeid tähelisest kannibalismistElmo Tempel | 16.09.2010 Teadlased leidsid tõendeid, et täht, mis senini arvati olevat oma nooruses, on tegelikult oma elu lõpufaasis olev punane hiid, mis parasjagu neelab alla lähedal olevat teist tähte või hiidplaneeti. Nende tõendite saamiseks kasutasid astronoomid röntgenteleskoopi Chandra. Selline selge tõend tähelisest kannibalismist annab uut infot selle kohta, kuidas tähed ja nende ümber asuvad planeedid omavahel interakteeruvad, kui täht läheneb oma elu lõpufaasi. [...] Kas Päikeses on peidus tumeaine?Stiina Kristal | 14.09.2010 Siiani pole teadlased leidnud vettpidavat tõendit tumeaine olemasolu kohta, kuid hiljuti pakkusid Portugali ja Ühendkuningriigi füüsikud probleemi lahendusena välja Päikeselt tulevate neutriinode ülitäpse mõõtmise. Põhjus, miks tumeaine peaks leiduma meie enda Päikese sees, on fakt, et Päikese ülitugev gravitatsiooniväli tõmbab endasse nõrgas vastasmõjus osalevaid massiivseid osakesi (weakly interacting massive particles, WIMPs), mis on hetkel tugevaimaks kandidaadiks tumeaine kohale, kirjutab Stiina Kristal Eesti Füüsika Portaalis. [...] |
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
