Avaleht Foorum Ajakiri «Vaatleja» Tähistaevas Maailm Õpik Astronoomia Facebookis Astronoomia Twitteris
None

Tähistaeva ülevaated

Maitaevas 2017

Alar Puss | 19.05.2017

On maikuu, lehekuu. Lõpuks ometi on juba möödunud aasta oktoobrist alanud nn sügiskevad hakanud otsustavalt suunda suvele pöörama. Keskmise temperatuuri poolest on mai ja september suhteliselt sarnased, kuid ilma ,,uperpalle” juhtub maikuus sagedamini. [...]

Aprillitaevas 2017

Alar Puss | 06.04.2017

Ongi käes naljakuu aprill, mis eesti rahvakalendris jürikuu nime kannab. Sellest vaatevinklist vaadates oli aga asi naljast väga kaugel.
Põhjuseid tuleb otsida ajast, kui meie maad valitsesid veel Saksa parunid. Kes Eesti rahva hulgast ei olnud suutnud ise oma talus peremeheks saada, pidi iga aasta jüripäeva eel „küüsi närima“, kas tuleb kohast välja kolida või mitte. Eks ka kaasajal tule paljudel sedalaadi (sund)otsuseid teha, kuigi jüripäeva selleks enam ootama ei pea… [...]

Märtsitaevas 2017

Märtsitaevas 2017

Alar Puss | 03.03.2017

Kätte on jõudnud märtsikuu. Olgu see kuu kui lumevaba või lumine tahes, kuid see, mis toimub väljaspool Maa atmosfääri, toimub sellele vaatamata. [...]

Veebruaritaevas 2017

Alar Puss | 16.02.2017

Veebruari esimene pool jäi taevauurijatele “iseseisvaks” uurimiseks. Püüame siis nüüd kontrollida, kui palju objekte on iseseisvat ära tuntud. Hinnete panemine jääb loomulikut igaühe enda jaoks… [...]

Jaanuaritaevas 2017

Alar Puss | 11.01.2017

Käes on jaanuar ja uus, 2017, aasta. Mitme ebameeldiva põhjuse kokkulangevusel jäi paar taevaülevaadet vahele, nüüd püüame asja parandada. [...]

Maitaevas 2016

Alar Puss | 06.05.2016

Eile, käesoleva artkili avaldamise päeva eel oli ajakirjanduspäev. Nimelt 5. mail 2012 hakkas ilmuma hiljem aastakümneid Vene impeeriumi keelse ja meelsena tuntud ajaleht Pravda (Tõde). Tegelikult avaldatakse selles ajakirjas tõde üpris valikuliselt. Ning eks meiegi vaba Eesti ajakirjanduse põhiosa ole praegu mõneti „Pravda“ stiilis välja antav. Selles küsimuses oleks aga soovitav igal lugejal ennekõike ise selgusele jõuda.

Siin, astrooomialeheküljel üritame siiski kirjeldada taevanähtusi ja võimalikult ausalt. Kui jääbki mõni oluline lause lisamata või on midagi ebaolulist juurde lisatud, tuleb see panna autori võhiklikkuse ja vähese harituse, mitte pahatahtlikkuse arvele.
[...]

aprilli õhtutaevas

Aprillitaevas 2016

Alar Puss | 04.04.2016

Aprill on tuntud kui jürikuu, sama palju ka naljakuuna. Nalja võib väheste kogemustega vaatlejale teha ka öine tähistaevas.
[...]

Õhtutaevas märtsis 2016

Märtsitaevas 2016

Alar Puss | 02.03.2016

Kätte on jõudnud märtsikuu. Märts on teatavasti kuu, mis kuulutab kevade saabumist. Astronoomiline kevade algus on seekord 20. märtsil kell 6.30. Sel momendil asub Päike täpselt Maa ekvaatori kohal. Kevade alguspäeva nimetatakse ka võrdpäevsuse päevaks (nagu ka sügise algust septembris). Põhjus on selles, et just siis on paaril ööpäeval kogu maakeral päev ja öö ühepikkused, 12 tundi. Põhjapoolusel ning lõunapoolusel on Päike 20. märtsil parajasti horisondil: põhjapoolusel on Päike tõusmas, kuulutades 6 kuud kestva polaarpäeva algust, lõunapoolusel aga algab polaaröö. [...]

Detsembritaevas 2015

Alar Puss | 16.12.2015

Arvatavasti on veel paljudel meeles tänavuse detsembrikuu esimene ja tormine ning kõike muud kui talvne nädalavahetus. Kes aga (endiselt tormise) esmaspäeva, 7. detsembri hommikul kella 6 paiku kagupoolsest aknast välja vaatas, võis pilvede vahelt aeg-ajalt märgata vana Kuu sirpi, mille lähedal, Kuust vasakul ja pisut allpool, säras ülimalt hele täht.
Järgmisel, juba selgemal 8. detsembri hommikul, võis näha sama pilti, kuid sedapuhku asus “supertäht” Kuust paremal pool. See “hirmus hele” täht polnud tegelikult miski muu kui planeet Veenus, heledaim taevakeha Päikese ja Kuu järel. [...]

Novembritaevas 2015

Alar Puss | 05.11.2015

Nüüd oleme jõudnud novembrisse ehk talvekuusse. Kuigi nimetus on lumine ja külm, tuleb novembrikuistesse talveilmadesse enamasti suhtuda kui ajutistesse nähtustesse. Siinkirjutaja meenutab, et kogu meelesoleva aegrea jooksul, alates 1980-ndate algusest, on novembris alanud talv ja sadanud lumi püsinud kevadeni vaid 1981. aastal, 2010. aastal ning ka 2012. aastal.
Kui arvestada vaid külmakraade, võib päristalve tulekuks lugeda ka 2002. aasta 29. novembrit, kuid esimesed lumehelbed jõudsid kohale 2. detsembriks.
1981/82 talv on meelde jäänud sagedaste lörtsiseguste lumesadudega, nii et sageli jäid sõidukid lumme kinni. Järgmine kestma jäänud novembritalv saabus siis 2010. aasta novembri viimasel kolmandikul ja seda kohe korraliku külmaga, vähehaaval tuli ka lund. Edaspidistel kuudel tuli nii külma, sula lund kui vihmagi, kuid lumikate püsis aprilli alguseni. Aprillis võis vana lund leida ka 1982. aastal. 2012. aasta novembri viimastel päevadel tulid samuti talveilmad, mis, kui pühadeaegne sula maha arvata, kestsid aprillini. [...]