Uudiseid mustast august

Erik Tago | 27.01.2009

Linnutee must auk pole ainuke

Kuigi astronoomid arvavad teoreetilistel kaalutlustel, et iga suure galaktika keskmes asub ülimassiivne must auk, oli seni vaatluslikult seda kinnitatud vaid meie Galaktika ehk Linnutee suhtes. Üksiktähe liikumiskiirusest ümber keskme saame kindlalt järeldada miljonite Päikeste massiga musta augu olemasolu. Nüüd on vaatluslikult näidatud musta augu olemasolu ka Linnutee naabruses asuva galaktikate Skulptori grupi heledaima galaktika NGC 253 jaoks. See on ainuke suur spiraalgalaktika Skulptori galaktikagrupis, mille kaugus on 11.4 miljonit valgusaastat ja heledus 7.1 tähesuurust, olles seega nähtav juba tagasihoidlikus binoklis.

Mustad augud pole väheses tähetekkes süüdi

Suure massiga, aga galaktikaga võrreldes mõõtmetelt tühine must auk neelab aja jooksul endasse galaktika keskme juures oleva gaasi ja tolmu. Kus gaasi ja tolmu on vähe, seal peaks uute tähtede teke seiskuma. Nii tavaliselt ongi: galaktikate keskel on vaid vanad tähed, samal ajal noori tähti tekib hulga gaasirikastes spiraalharudes. Seni arvati, et sellise tähetekke erinevuse üheks põhjuseks on must auk galaktikate keskel. 177 aktiivse tuumaga galaktika uurimine viitab siiski, et mustad augud ei ole põhjuseks väheses tähetekkes, sest täheteke on neis galaktikates reeglina seiskunud varem kui aktiivsed tuumad (mille keskel asuvad mustad augud) oma suurima võimsuseni on jõudnud. Igatahes on seos galaktika ja tema keskel asuva ülimasiivse musta augu vahel hulga keerulisem kui varem arvati.

Must auk oli enne, galaktika alles pärast?

Üsna hästi kindlaks tehtud seos galaktika keskel asuva ülimasiivse musta augu massi ja galaktika enese põhilise osa nn põhikeha (vahel eesti keeles ka mõhnaks nimetatud) massi vahel viitas sellele, et must auk ja galaktika on arenenud käsikäes ning kosmoloogiline muna-kana probleem püsis lahendamata. Sealjuures musta augu mass oli ligi tuhandik galaktika mõhna massist. Teleskoobid ja muu vaatlustehnika on aga olnud pidevas arengus ning asja on õnnestunud mõõta sama seost masside vahel hulga kaugemas (seega ka varasemas) Universumis. Üllatusega selgus, et kui Universum oli vaid miljardi aasta vanune (praegu 13.7 miljardit aastat), siis olid ülimasiivsete mustade aukude ning nende emagalaktikate masside suhe hoopis suurem. Ilmne on järeldus, et mustad augud kujunesid varem välja kui galaktikad, mille keskel nad peituvad. Igal juhul peavad astronoomid loobuma senisest selgena tundunud seosest galaktika ja selle keskmes asuva musta augu vahel.

Märksõnad: mustad augud