Maitaevas 2017

Alar Puss | 19.05.2017

On maikuu, lehekuu. Lõpuks ometi on juba möödunud aasta oktoobrist alanud nn sügiskevad hakanud otsustavalt suunda suvele pöörama. Keskmise temperatuuri poolest on mai ja september suhteliselt sarnased, kuid ilma ,,uperpalle” juhtub maikuus sagedamini.

Siirdume astronoomia radadele.
Päike jõudis 14. mail kell 9 Jäära tähtkujust Sõnni tähtkujju. See tähendab, et Päike läheneb peagi suvepunktile, mis asub maksimaalselt ekvaatorist eemaldumuse punktis. Sellest lähemalt järgmises kuus.

Nagu aprillis, on ka maiõhtutel Suur Vanker kõrgel pea kohal, kuu edenedes hakkab siiski vajuma allapoole, loodetaevasse.

Pühendame nüüd rohkem tähelepanu Suurele Vankrile. Samuti oleks antud kontekstis mõttekas
meelde tuletada Väikest Vankrit meenutavat Taevasõela, mis on maikuus nähtamatu, kuna seal läheduses on parajasti Päike.
Kas on neil kahel lisaks sarnasusele vankritega veel mingeid ühisomadusi? On! Nimelt võib mingil määral mõlemat pidada… tähtede hajusparvedeks!

Taevasõel ehk Plejaadid kuuluvad pisikese kobarana suhteliselt suure pindalaga Sõnni tähtkuju ühte nurka.
Enamus Suure Vankri tähtedest on aga Maalt vaadates heledaimad liikmed Suure Karu hajusparvest. Nüüd meenutame, et Suure Vankri teine, veelgi ametlikum nimetus on … Suur Karu!
Tegu on haruldase juhtumiga – teatud jämedas lähenduses tähtkuju ja täheparv ühtivad!

Muidu üldiselt on tegemist väga erinevate asjadega: täheparve tähed asuvad ka ruumiliselt (ehk reaalselt) lähestikku; parve liikmete vahel toimib gravitatsioon; tähtkujude puhul aga töötab ainult inimese fantaasia, sest mingi suvalise tähtkuju tähed on ruumiliselt väga erinevates kaugustes ning pole omavahel mitte kuidagi seotud.

Mingil määral töötab võrdlus Suure Vankriga ka Bereniike Juuste tähtkuju puhul. See asub Suurest Vankrist madalamal (vahepeale mahub veel küllaltki silmapaistmatu Jahipenide tähtkuju).
Bereniike Juuste tähtkuju puhul hakkab eelkõige silma “peotäis tähepuru” – tegu on meile läheduselt kolmanda hajusparvega (kaugus 280 valgusaastat) Melotte 111, kuid hüütakse seda ka Berniike Juuste hajusparveks.
Siiski on samanimelise tähtkuju piirid laiemad ja mitmed paljale silmale nähtavad tähed on parvevälised.

Tulles Suure Vankri (Suure Karu) juurde tagasi, tuleb seega nentida, et selles suunas paikneb meile lähim hajusparv keskmiselt umbes 80 valgusaasta kaugusel. Sellise läheduse tõttu Suure Karu hajusparv ei paistagi parvena, vaid pigem tähtkujuna.
Kui vaatame seda tähtkuju kui vankrit seitsme heleda tähega, siis ainsana ei kuulu suhteliselt kindlalt parve koosseisu otsmine aisatäht Alkaid, asudes parvest pea kaks korda kaugemal. Veidi liialt eemale jääb ka Põhjanaelale suunalt lähim Suure Vankri ,,ratas” Dubhe.

Võtame vaatluse alla kuulsa tähepaari Miitsari ja Alcori. Teatavasti on Miitsar Suure Vankri keskmiseks aisatäheks ning Alcor paistab tema nõrga heledusega, palja silmaga eristatava kaaslasena. Kas Alcor on siis Miitsari kaaslane? On ja ei ole ka. Mõlemad tähed kuuluvad Suure Karu hajusparve ning on seega lisaks samasuunalisusele ka ruumiliselt võrreldavatel kaugustel. Ometi ollakse üldiselt seisukohal, et Miitsar ja Alcor ei moodusta ühise raskuskeskmega tähepaari, nende vahemaa jääb siiski liiga suureks. Küll on aga Miitsar ise tegelikult neliktäht, kus kaks ühiste raskuskeskmetega tähepaari tiirutavad omavahelise ühise raskuskeskme ümber. Teleskoobis paistab Miitsar kahekomponendilisena, tähe nelikluse otsustab peenem meetod, spektraalanalüüs.

Teatavasti on tähtede hajusparved mitte just rohkearvuliste liikmetega, mõnekümne või mõnesaja tähega, olles tekkinud ligilähedaselt samal ajal. Kuid tähtede tagasihoidlik hulk ei moodusta siiski piisavalt tugevat gravitatsioonivälja, mis ei laseks parvedel laiali joosta. Eks me hajusparvi kui just suhteliselt noorte tähtede kogumeid ju teamegi, kuna need vanemaks saades aegapidi laiali hajuvad.
Tähtede liikumissuundi ja kiirusi määrates võib leida ka Suure Karu hajusparve endisi liikmeid, mida praegu hoopis teistest vaatesuundadest võib leida. Tuntuim taoline “põgenik” on tähistaeva heledaim täht Siirius, mis meil maiõhtutel enam ei paista. Siiski, rännates lõuna poole, ekvaatorile lähemale, näiteks Kanaari saartele, on Siirius veel ka maikuu õhtutel vaadeldav.

Jätame nüüd Suure Vankri rahule ja vaatame veel taevas ringi.
Just nüüd, antud loo ilmumise päevil, võib selge ilma korral veenduda, kuidas ööst öösse taevas põhja poolt aina heledam paistab ja üha vähem tähti nähtavale jääb. Mis seal muud kui valged ööd ründavad! Tähtkujude näivad kontuurid hakkavad üha enam ära kaduma ja alles jäävad vaid heledamad tähed.

Vaadates õhtuti õues ringi, siis on seis selline.
Lõunakaares asuvad kolm heledat, esimese suurusjärgu tähte: heledaim on kolmikust vaskpoolseim, Arktuurus Karjase tähtkujust(meil nähtavatest tähtedest Siiriuse järel heleduselt teisel kohal. Tükk maad paremale jääb Reegulus Lõvi tähtkuju liimena, olles kõige tuhmim esimese tähesuuruse tähtede ,,klubist”. Heleduselt ja ka asimuuudi mõttes vahepeale jääb Spiika Neitsi tähtkujust, kuid Spiika asub varemmainituist märksa madalamal.Neitsi tähtkujus särab selle aasta mais ka planeet Jupiter. Läänekaares leiame Kaksikute esindajad Kastori ja Polluksi, neist allpool on näha veel Prooküoni. Loodetaevas paistab strong>Kapella, kirde-idataevas aga Deeneb (tuhmim) ja Veega. Madalas idataevas on leitav ka äsjatõusnud Altair.

Planeedid mais.

Marsi vaatlemisest oleme praeguseks ilma. Kuu algul, kui vaatlejal jätkus kannatust pikalt kestva ehakuma tuhmumist oodata, nägi lõpuks (kuigi päris kehvades tingimustes) Marsi siiski ära.
Oluliselt paremini on vaadeldav terve maikuu õhtuti Jupiter, asudes võimsalt heleda tähena Neitsi tähtkujus, nagu juba mainitud. Veel kestab Jupiteri vaatlusaeg pea kogu öö, kuid planeet hakkab aegapidi siiski üha varem enne hommiku saabumist loojuma.
Hommikupoole ööd on näha Amburist Maokandja tähtkujju liikunud Saturni. Saturni ei tohiks segi ajada punaka Antaaresega, mis jääb Saturnist paremale ja paikneb eriti madalal.
Hommikuti, nagu aprilliski, näeme mõnda aega ka Veenust, mis tõuseb 1 tund enne Päikest, olles seega vaadeldav koiduvöös.

Kuu faasid.

• Esimene veerand 3-ndal mail,
• täiskuu 11-ndal mail,
• viimane veerand 19-ndal mail,
• kuuloomine 25-ndal mail.