Augustitaevas 2016

Alar Puss | 03.08.2016

Lõppenud on valged ööd, kui taevast enamus tähti kadunud oli. Augusti saabudes on taevas jälle kenasti tähtedega kaetud. Tõsi küll, esimesel augustinädalal on põhjakaares öö jooksul märgata veel nõrka kuma – oleme siiski veel astronoomiliselt valgete ööde ajastul, kui Päike ei lange alla 18 kraadi horisondist allapoole. Ametlikult kestab see aeg koguni 18. augustini, kuid juba enne 10. augustit on praktikas ööd juba mustad mis mustad. Kuu lõpu suunas kasvab öö pikkus pika sammuga ning kui kuu lõpp saabub, polegi päevad enam öödest palju pikemad. Samuti väheneb pidevalt hämarikuaja kestvus õhtuti ja hommikuti.

Veel on siiski suvi ja kui tsiteerida kunagist loodusõpetuse õpikut, siis „augustikuu ööd on pimedad ja soojad“. Eks sellepärast on traditsioon ka korraldada augustis iga-aastaseid astronoomiahuviliste kokkutulekuid. Mis soojusesse puutub, siis on ilm meid viimasel ligi kahel aastakümnel ära helitanud. Nimelt 70-ndail ja 80-ndail aastail oli august sageli vihmane (see pole just üllatav), kuid ka jahe. Juba juulikuu lõpupoole pidi sageli nentima, et „suvi on läbi“. August on pikaajalises plaanis olnud ka esimene sügistormidega kuu, kuid ka sellist ilma pakub viimaste aegade augustikuu harva. Aga kunagi ei tea me ette, millal ilm jälle otsustavalt pöördub…

Vaatame siis augustikuu pimedasse ja selgesse õhtutaevasse. Kõrgel lõuna-kagutaevas leiame heleda Veega, temast vasakul ehk ida pool paikneb pisut tuhmim Deeneb ja neist allpool asub Altair, olles Deenebist heledam, kuid Veegast tiba tuhmim. Kõik need kolm moodustavad kamba peale Suvekolmnurga, vahel on see ka Sügiskolmnurgana tuntud. Tähtkujud, kus need tähed paiknevad, on vastavalt pisike Lüüra ning suuremad Luik ja Kotkas.
Kuigi üldse mitte silmatorkavalt, on Kotka külge end veidi justkui surunud kaheosalise Mao tähtkuju idapoolne osa ehk Mao saba. Suurem osa Maost ehk Mao pea, paistab sirbikujulisena edelataevas. Madusid liidab omavahel Maokandja, mida võib vaadata suure paremale poole kumera kaarena, mida silmapiiri lähedal „hoiavad üleval“ veel mõned tähed. Tähed on paraku tuhmipoolsed nii Mao kui ka Maokandja tähtkujudes. Tuhmivõitu on ka Maokandjast kõrgemal ja Lüürast paremal (lääne pool) paiknev Herkules. Veel kõrgemale, otse pea kohale ulatub taas üks heledate tähtedeta Lohe tähtkuju, õigemini pika ja käänulise Lohe tähtkuju see osa, kus asub kujutletav tuulelohekujuline lohe pea. Muuseas, üks „tuulelohe“ koostistähtedest kuulub ametlikult Herkulese tähtkuju kosseisu. Veel ühed kõrged ja suhteliselt tuhmid tähed sealsamas lähedal, pisut ida pool, moodustavad Kefeuse tähtkuju. Sealt edasi, kirde poole (ja pisut madalamale) jääb kergemini leitav Kassiopeia, mille moodustavad viis heledat tähte, moodustades umbkaudu suure W.

Kui hoolega jälgida, kulgeb läbi Kassiopeia, Kefeuse, Luige ja Kotka heledam riba, kokkuvõttes peaaegu põhja-lõuna sihiline. Tegu on muidugi Linnuteega, mis jätkub Kotkast allapoolegi. Just Kotkast vedi allapoole jääb Eestis nähtava Linnutee heledaim osa, kus ka mõned tuhmid tähed eraldi silma hakkavad. Tegu on Kilbi tähtkujuga. Veelgi allpool, silmapiiri lähedal paiknevad mõned heledad tähed, mis moodustavad Amburi tähtkuju Eestis vaadeldava, põhjapoolse osa. Osa Amburist on Eesti laiuskraadil nähtamatu. Ka Linnutee suundub Amburisse ning objektiivselt võttes on just Amburi tähtkuju suunas Linnutee kõige heledam, sest samasse suunda jääb ka Linnutee keskosa. Et Linnutee heleduses Amburi tähtkujus ise veenduda, selleks tuleb reisida Eestist lõuna poole.

Maokandja „külje alla“ ulatub väga madalale lõuna-edelataevasse teise vaid osaliselt Eestis vaadeldava sodiaagi tähtkuju, Skorpioni põhjapoolne osa. Praktiliselt on leitav ehk Antaares ja sedagi vaid augusti esimesel poolel, hiljem loojub Antaares liiga ruttu. Märgatav on ilmselt ka Antaarese punakat värvust. Antaarese ümbruses hiilivad tänavu augustis ringi ka kaks planeeti, Marss (samuti punakas) ja Saturn. Sellest lähemalt edaspidi.

Läänetaevas paistab üksik hele ja taas veidi oranži tooni täht, see on Arktuurus Karjase tähtkujust. Karjase tähtkuju ise on karikakujuline, tähtkuju teised tähed on märksa tuhmimad. Karjase ja Herkulese vahele jääb ilus ja pilkupüüdev poolkaar, see on Põhjakrooni tähtkuju.

Madalas idakaares paistavad Andromeeda ja Peagsus, meenutades veidi Suurt Vankrit. Sellenimeline tähtkuju ise paikneb loodetaevas. Kaks tagumist vankri kujutletavat ratast sihivad, nagu ikka, põhjapooluse kohal asuva ja seetõttu ööpäevaringselt paigal seisva Põhjanaela suunas. Kui viimatinimetatu on leitud, siis hakkab pikapeale silma ka kogu Väikese Vankri tähtkuju, mille otsmiseks aisatäheks ju Põhjanael on. Kahe vankri vahele ulatub juba varem jutuks olnud Lohe saba. Madalast põhja-kirdetaevast võib leida veel ühe heleda tähe, see on Kapella Veomehe tähtkujust. Suurem osa Veomehest on loojumatu, nagu Kapellagi.

Kirdetaevas, Kassiopeiast madalamal, paistab veel Perseus, enamus selle tähtedest on tuhmimad kui Kassiopeia tähed, siiski pole tähtkuju leidmisega erilisi raskusi. Kahe tähtkuju piirialal paistab uduste paarislaikudena teleskoobis ja binoklis hästi vaadeldav tähtede kaksikhajusparv. Peaaegu samasse suunda jääb veel üks tähtis punkt, nimelt selles kohas on augustiöid kaunistava perseiidide meteoorivoolu radiant. Sellest meteoorivoolust kirjutab eraldi loos Jaak Jaaniste (http://www.astronoomia.ee/vaatleja/8573/), omalt poolt märgiks vaid seda, et iseäranis tihedalt tasub taevasse vaadata öödel 10-13. augustini.

Ka teine meteoorivool, delta-akvariidid, on augustis aktiivne. Kuid see vool ei ole nii rikkalik kui perseiidid. Perseiide ja delta-akvariide pole just keeruline eristada, viimatimainitute radiant asub madalas kagutaevas, seal, kus varsti peale öö saabumist tõuseb meteooride nimeandja, Veevalaja tähtkuju.

Öö edenedes tõuseb kirde-ida poolt poolt üha kõrgemale Taevasõel, ligi 500-liikmeline täheparv. Paljale silmale paistab seal umbes 6-7 tähte. Terav silm ja hea ilm võivad lubada ehk enamgi. Lisaks Veevalajale tõusevad edaspidi ka sama silmapaistmatud ja suured Kalade ja Vaala tähtkujud. Veevalaja ja peatselt loojuma kippuva Amburi vahele mahub veel, samuti nõrkade tähtedega, Kaljukitse tähtkuju. Kergemini hakkavad ehk silma Andromeeda ja Kalade vahele jäävad pisikesed, kuid selge kontuuriga Kolmnurga ja Jäära tähtkujud.

Hommikupoole ööd on tõusmas Sõnn, mille heledat silma kujutab järjekordne oranžika värvitooniga täht Aldebaran. Aldebaran asub veel ühe hajusparve, Hüaadide, taustal. Hüaadid on meile juba nii lähedal, et erilist parve muljet ei pruugi vaatajal tekkidagi. Enne hommikut jõuavad veel „välja ronida“ Kaksikud koos Kastori ja Polluksiga. Kuu keskpaiku näeme enne valgenemist tõusma hakkavat ka Orioni, vähemalt Betelgeuse, Meissa ja Bellatriks ilmuvad nähtavale. Kuu lõpus paistab Orion aga hommikutaevas juba üleni. Siis on tõusnud ka Väike Peni, heleda tähega Prooküon.

Vaatame nüüd üle ka planeetide nähtavuse. Marss ja Saturn paistavad niisiis õhtuti madalas lõuna-edelataevas Skorpioni ja Maokandja tähtkujudes.
Kuu algul läheneb Marss üha Saturnile ja Antaaresele, mis on üksteisest umbes 5,5 kraadi kaugusel. Antaares on aga Saturnist nii palju madalamal, et muutub kuu keskpaiku nähtamatuks. Ka Marss loojub enne Saturni. 25-ndal möödub Marss Saturnist 4 kraadi lõuna poolt, Marss on veidi heledam, madalam ja punasem.
Kuu on Marsi naabruses 11-ndal augustil ja Saturni naabruses 12-ndal augustil.

Peale pikemaajalist nähtamatuseperioodi hakkab ka Veenus end augustikuu lõpupäevadel jälle ilmutama, sedapuhku õhtuti. Tõsi, vaatlustingimused on väga nigelad, Veenus loojub juba pool tundi pärast Päikest ja on leitav millalgi selle ajavahemiku keskpaiku. Kellel juhtub aga olema binokkel või teleskoop, tasub Veenus üles otsida 27. augusti õhtul. Veenus on siis parajasti palja silmaga leitavuse piiril, kuid teleskoobis paistab Veenuse kõrval ka Jupiter, mida lahutab Veenusest vaid umbes 13 kaareminutit. See on päris väike vahemaa, veidi alla poole täiskuu läbimõõdust. Kahju ainult, et seda ilusat pilti ei saa nautida palja silmaga. Tegelikult on siis kahe heledaima planeedi lähedal veel ka Merkuur (5 kraadi kaugusel), kuid Merkuur on madalamal, palju tuhmim ja loojub juba veidi enne Päikest.
Veenust koos Jupiteriga tasub teleskoobiga otsida veel ka päev hiljem, 28. augustil, kuid siis on planeetide vahemaa juba kasvanud. Veenus ja Jupiter (ka Merkuur) asuvad neil päevil Neitsi tähtkujus.

Kuu faasid.

Kuuloomine 2. augustil kell 23.44,
esimene veerand 10. augustil kell 21.21,
täiskuu 18. augustil kell 12.26,
viimane veerand 25. augustil kell 6.41.

Märksõnad: tähistaevas, Tartu Observatoorium