Märtsitaevas 2016

Alar Puss | 02.03.2016

Kätte on jõudnud märtsikuu. Märts on teatavasti kuu, mis kuulutab kevade saabumist. Astronoomiline kevade algus on seekord 20. märtsil kell 6.30. Sel momendil asub Päike täpselt Maa ekvaatori kohal. Kevade alguspäeva nimetatakse ka võrdpäevsuse päevaks (nagu ka sügise algust septembris). Põhjus on selles, et just siis on paaril ööpäeval kogu maakeral päev ja öö ühepikkused, 12 tundi. Põhjapoolusel ning lõunapoolusel on Päike 20. märtsil parajasti horisondil: põhjapoolusel on Päike tõusmas, kuulutades 6 kuud kestva polaarpäeva algust, lõunapoolusel aga algab polaaröö.

Kui olla aga päris aus, siis on päeva ja öö pikkused alati veidi päeva kasuks kaldu. Nimelt atmosfäärinähtus nimega refraktsioon kallutab madala Päikese kiiri veidi nii, et Päike paistab tegelikust kõrgemal. Sel kombel hilinevad ka Päikese loojangud ja Päike tõuseb veidi varem kui ilma atmosfääri olemasoluta. Lisaks sellele tuleb arvestada et Päikese (samuti Kuu) tõusu/loojangu momendiks loetakse ajahetke, kui taevakeha ülemine äär on parajasti horisondil.

Märtsi algul paikneb Päike Veevalaja tähtkuju suunal, 12. märtsil siirdub Päike Kalade tähtkujju. Loo moraal: see taevaala on märtsikuus nähtamatu.

Mida me siis öötaevas näeme?
Kuu algul on õhtuti veel tüüpiline nn talveõhtute taevas: lõunakaares särab hulganisti heledaid tähti. Kõrgel üleval särab Kapella Veomehe tähtkujus.Veidi allpool asetsevad sodiaagivöö põhjapoolseimad liikmed: vibu ja noole kujuline Sõnn (paremal), heleda oranzika tähega Aldebaran ja Sõnnist vasakule jääb nelinurkne Kaksikute tähtkuju, mille heledaimad liikmed on idapoolseimad (tähtkuju vasakus küljes asetsevad) tähed Kastor ja Polluks. Kuna iga tähtkuju moodustub tegelikult vaatleja silmades, siis võib Sõnni loomulikult ka Sõnnina vaadata, millel on nelinurkne pea,
ühes pea nurgas väga hele silm ja peast lähtub kolm pikka sarve. Tõsi,ülemise sarve tipp (Hassaleh) kuulub juba Veomehe tähtkuju.

Kaksikutest ja Sõnnist allapoole jääb õhtutaeva pärlina Orioni tähtkuju, müütiline taevane jahimees. Orioni pea on pisut udune, tegelikult on seal mitu tähte lähestikku, kokku tuntud kui Meissa, mõnikord on kasutusel ka Heka. Orioni vööd iseloomustavad oranžikas Betelgeuse (vasakul) ja Bellatriks. Viimase tähe nimetus on selle poolest huvitav, et tõlkes peaks see tähendma Möirgav Vallutaja, veidi (?) moonutatud tõlkes aga Naissõdalane. Kokkuvõttes huvitav komplekt, eks ole?

Orion jalgu kujutavad (vasakult paremale) tähed Saiph ja Riigel. Eriti ilus on aga Orioni vöö, parajalt heledad kolm rivistunud tähte, vasakult paremale: Alnitak, Alnilam ja Mintaka. Neist esimene ja viimane kuuluvad kõige kuumemasse, O-spektriklassi. Võiks ju küsida, et no mis siis?
Aga siiski! Peale nende kahe on Eestis võimalik palja silmaga näha veel vaid ühte suhteliselt heledat O-klassi tähte, see on Han Maokandja tähtkujust, vaadeldav märtsis enne hommiku saabumist.

Orionist vasakule (ida poole) jääb Väike Peni. Paar tähte seal õigupoolest ainult paistavadki, Prooküon (heledam) ja Gomeisa. Ühe legendi järgi on neid kaht tähte ka kaheks õeks peetud.

Väikesest Penist allpool asub Suur Peni. Seal on palju päris heledaid tähti, paraku asuvad mitmed neist vaid paari kraadi kõrgusel horisondist. Küll aga hakkab silma tähistaeva heledaim täht Siirius ehk Kõrvetav. Päikesest kuumem ja mõneti suurem täht ta tõesti on kuid mitte ülearu palju: oma suure heleduse võlgneb ta suhtelisele lähedusele Maale: valgus jõuab meieni “vaid” 8.8 aastaga.

Muuseas, ärge jätke tähele panemata ka Linnuteed: läbi Veomehe, siis Kaksikute ja Sõnni vahelt ta allapoole kulgeb.

Orioni jalge all on tuhmide tähtedega Jänes, Jänese moodi ta tegelikult ei ole. Suure ja Väikese Peni ning Orioni vaheline “tühi piirkond” on Ükssarviku tähtkuju. Kuna sealt aga läheb samuti läbi Linnutee, siis sisaldab see taevaala astronoomide jaoks mitmeid huvipakkuvaid objekte.

Kui õhtutaevas jälle lõunasse, siis kagu suunas kiigata, leiame Vähi, väga tuhmide tähtedega tähtkuju. Pimedates tingimustes hakkab seal silma udune laik. See on tuntud kui umbes 100 liikmega tähtede hajusparv nimega Sõim.

Kui õhtul madalale itta vaadata, leiame veel ühe, isegi Siiriusest selgelt heledama tähe. Tegelikult on see hoopis planeet Jupiter, mis keskööks tõuseb kõrgele taevasse ja hommikuks läände vajub. Naistepäeval, 8. märtsil on Jupiter Päikesega vastasseisus. Planeet ise asub Lõvi tähtkujus. Lõvi tähtkuju meenutab esmapilgul ehk trapetsit, kuid kui kujutlusvõime tööle panna, siis on see süsteem ka Lõvi moodi. Muuseas, Lõvi “turjal” on Väike Lõvi, kuid see tähtkuju on pisike ja peaaegu märkamatu.

Õhtu edenedes tõuseb varsti Karjane (heleda tähega Arktuurus), hiljem Neitsi (heledaim täht seal on Spiika) ja Kaalud. Kaalude tähtkuju asub juba päris madalas ja on taaskord mitte eriti silmapaistev tähtkuju, kõige kõrgemal paistab seal täht nimetusega Zuben Eschamali. Vahva nimetus, eks? Asi on seotud lühidalt öeldes sellega, et kunagi olid Kaalud osa Skorpioni tähtkujust, mis tõuseb peale Kaalusid ja on sellest veelgi madalamal. Tubli pool Skorpionist jääb Eesti lauskraadil
märkamatuks.

Nagu teada, kulub taeva ametlikust 88 tähtkujust 13 nn sodiaaki, mille piires toimub Päikese, Kuu ja planeetide näiv liikumine. Üks neist tähtkujudest on Maokandja. See tähtkuju on päris suur, poolkaarekujuline, kokkuvõttes siiski mitte just eriti silmatorkav. Üks tähtedest seal poolkaares
on siis varem mainitud O-spektriklassi täht Han. Tema ligikaudne asukoht on umbes 15
kraadi kõrgemal ja veidi vasakul madalal paistvast punakast Antaaresest Skorpioni tähtkujus.

Antaares tähendab tõlkes Marsi võistlejat. Tänavu kevadel on see ka praktikas nii. Punane Marss paistab märtsi algul Kaalude tähtkujus, kuid liigub sealt edasi Skorpioni tähtkujju. Väga segi ei tohiks neid kaht siiski ajada: Marss on heledam ja kõrgemal ning paremal pool (lääne pool).

Teisel pool Antaarest, Maokandja tähtkujus on hommikutaevas veel üks planeet, Saturn. Ka Saturn asub madalas, kuid Antaaresest siiski kõrgemal ja vasakul pool ning pole punane.
Märtsikuu jooksul kogu selle kolmiku liikmed tasapisi lähenevad üksteisele.

Veenust me märtsis enam koidutaevast ei leia (ka mitte õhtutaevast).
Ka Merkuur on nähtamatu.

Taevanähtustest võiks mainida veel täielikku päikesevarjutust 9. märtsil ja poolvarjulist kuuvarjutust 23. märtsil, kuid Eestis pole kumbki sündmus jälgitav.

Kuu on Saturni lähedal 2. märtsil, Jupiteri lähedal ööl vastu 22. märtsi.
Marsi, Antaarese ja Saturni vahel (neist pisut kõrgemal) on Kuu 29. märtsi hommikul.

Kuu faasid:

• Viimane veerand 2. märtsil,
• kuuloomine 9. märtsil,
• esimene veerand 15. märtsil,
• täiskuu 23. märtsil,
• viimane veerand 31. märtsil.

.