Aprillitaevas 2015

Alar Puss | 09.04.2015

Saabunud on aprillikuu, rahvakalendri järgi jürikuu. Päevad on juba pikemad kui ööd, samas keskmine temperatuur on aprillis lähedane oktoobri omaga, kuna aastaajad vahetuvad „inertsiga“. Teisisõnu, külma ja sooja poolaasta vaheldumine hilineb päris tuntavalt võrreldes Päikese kõrguse aastase muutumisega. Põhjus on maapinna, atmosfääri ja eriti ookeani temperatuuri aeglases muutlikkuses.
Samas võib aprill pakkuda suuri kontraste. Aastad 2011 ja 2013 näitasid aprilli veidi jahedamat nägu koos kauakestva lumikattega, kuid tegelik aprillikuu külmarekord küünib kaugele miinusesse, -23 kraadini. Sama palju või veelgi enam soojakraade võivad kuu lõpupoole tuua peaaegu suvised õhumassid. Seegi on tegelikult ekstreemsus, kuid viimasel kahekümnel-kolmekümnel aastakümnel esineb sageli just seda „sooja äärmust“.
Vaatamata muutlikule ilmale, pakub aprill siiski sageli päris ilusaid vaatlusöid, vaatame lähemalt kevadõhtuid.
Läände on vajumas talveõhtute Talvekuusnurga liikmeteks olevad tähtkujud: Veomees, Sõnn, Kaksikud, Suur Peni ja Väike Peni ning Orion.
Kuu lõpuks säilib sellest kambast läänekaares 3 heledat tähte: vasakul ja veidi ülalpool on Prooküon Väikesest Penist, paremale jäävad Betelgeuse Orionist ja Aldebaran Sõnnist. Kaksikud paistavad veel tervikuna, Veomees on üldse loojumatu.

Idast on tõusnud kevadele iseloomulikud tähtkujud: Lõvi, Karjane, ja Vähk, mõnevõrra hiljem tõusevad ka Neitsi ja Kaalude tähtkujud.
Selles valimis on vähem heledaid tähti kui talveõhtute taevas, mõned siiski leiduvad. Heledaim kevadtaeva täht on oranžikas Arktuurus Karjase tähtkujust. Karjane meenutab kujult rohkem karikat. Seda märkasid ka vanad eestlased: Eesti taevas nimetatigi tähtkuju Karikaks. Tähtkuju põhjapoolne osa on Eestis loojumatu, kuid madalas põhjakaares on see siis raskesti jälgitav.
Arktuurus on Eesti laiuskraadil näha oleva taeva heleduselt teine täht Siiriuse järel (Siirius on leitav õhtuti madalas lõuna-edelataevas, aprilli lõpupoole kaob ta ehavalgusse).  Arktuurus on oranž hiidtäht, mis asub Maast umbes 37 valgusaasta kaugusel ja on Päikesest ligikaudu 25 korda suurem, mis sobib muuseas hästi K-spektriklassi hiidudele.
Teine kevadine hele täht on leitav palju madalamal. Kui Arktuurus on juba päris kõrgele kerkinud, tõuseb kagu poolt Spiika, Neitsi tähtkuju heledaim täht. Neitsi on suuruselt teine tähtkuju taevas, Spiika paikneb tähtkuju alumises osas. Kokku meenutab Neitsi tähtkuju ebamäärast matemaatilist hulknurka. Spiika on teleskoobis eristamatu kaksiktäht 260 valgusaasta kaugusel. Mõlemad komponendid on kuumad ja sinised B-klassi tähed, üks neist on peajadalt hiljuti lahkunud, Päikesest 7 korda suurem. Teine komponent on peajada täht, 3,6 korda suurem kui Päike. Huvitav on märkida, et see tähepaar teeb ühise masskeskme ümber tiiru vaid 4 päevaga.

Lõvi tähtkuju on tõusnud juba varem. Heledaim täht Lõvis on Reegulus, 79 valgusaasta kaugusel. Ta on „esimese suurusjärgu tähtede“ hulgas kõige tuhmim, seetõttu ta eraldi silma ei torka. Reegulus koosneb 4 tähest. Peatäheks on sinine B klassi peajada täht, raadiusega 3 Päikese raadiust. Selle tähe lähedal on valgest kääbusest kaaslane. Eemal on veel tähepaar oranžist ja punasest kääbusest. On huvitav mainida, et suhteliselt heledate tähtedega Lõvi ei ole märkimist leidnud Eesti mütoloogilises taevas. Sama „tühjad kohad“ on Eesti taevas ka Neitsi tähtkuju ja Kaalud, viimane tõuseb veel madalamalt kagust. Tõsi küll, peale paari mitte just heleda tähe Kaaludes rohkem näha ei olegi.

Kõrgel taevas, enam-vähem pea kohal aga paikneb Suur Vanker. Suurest Vankrist veidi lõuna suunas asuvad nõrkade tähtedega Jahipenid ja Bereniike Juuksed. Viimase suunas vaadates tundub, nagu oleks taevasse peotäis tähepuru visatud. Tegemist on tegelikult meile kauguselt kolmanda tähtede hajusparvega. Siin on vanade eestlaste silm olnud terav: mõlemat tähtkuju kokku nimetati Hernekahludeks.

Suure Vankri tagumised rattad sihivad Põhjanaela suunas, seda aastaringselt. Asudes Maa põhjapooluse kohal, ei võta see täht osa tähistaeva ööpäevasest pöörlemisest. Põhjanael on ühtlasi Väikese Vankri otsmine aisatäht. Kogu Väike Vanker asub samuti loomulikult põhjataevas.

Mitte väga madalal põhjataevas paikneb W kujuline Kassiopeia, see tähtkuju on loojumatu, nagu ka Vankrid. Kassiopeia kõrval leiame tuhmimate tähtedega Kefeuse tähtkuju.
Madalas põhja-kirdetaevas asuvad kaks heledat tähte, Veega ja Deeneb. Veega koos väikese Lüüra tähtkujuga on napilt tervenisti loojumatu, Luige tähtkuju lõunapoolne tipp on siiski tõusev ja loojuv, seega parajasti nähtamatu.
Madalas loode-põhjataevas on leitav loojumatu osa Andromeeda tähtkujust, kuigi seda on ilmselt suhteliselt raske paika panna.
Mainida võiks ka Lohe tähtkuju. Selle tuhmid täheliikmed keerduvad Suure ja Väikese Vankri ning Kefeuse vahel.

Pöördume nüüd lõunataevasse tagasi ja vaatame kesköö paiku madalamale lõunasse ja püüame leida tähistaeva suurima, kuid taaskord enamjaolt nõrkade tähtedega tähtkuju nimega Hüdra. Hüdra ehk vesimao pea paikneb Vähi tähtkuju all suhteliselt kõrgel edelataevas, edasi kulgeb Hüdra Lõvist ja Neitsist allpool pika nõrga ribana kuni Kaaludeni välja. Keskmine osa Hüdrast jääb allapoole horisonti.
Hüdra „kukil“ asuvad kaks pisikest tähtkuju. Läänepoolsem (parempoolne) on ametlik Karikas. Tähtkuju on tõesti karika moodi (võrdle eestlaste Karika ehk Karjasega kõrgemal taevas), kuid paraku nõrkade tähtedega ja madalal. Karika kõrval on Kaarna tähtkuju. Siin on tähed veidi heledamad kui Karikas ja Hüdras, kuid kujult meenutab see pigem trapetsit.

Planeetidest.

Õhtuti säravad taevas kaks heledaimat planeeti: Veenus ja Jupiter.
Veenus saab nähtavaks juba alates päikeseloojangust ning loojub kuu algul 4 tundi, kuu lõpus 4,5 tundi pärast Päikest. 21-sel on Veenuse juures ilusa sirbina Kuu.
Jupiter „süttib“ varsti peale Veenust kõrgel taevas ja on aprilli algul nähtav kogu öö, kuu edenedes hakkab aegamööda enne hommikut loojuma.
Kuu on Jupiteri kõrval 26-ndal.
Marss oli kuu esimestel päevadel nähtav, asudes õhtuti madalas ehavöös, umbes nädal peale kuu algust kadus ehavalgusse.
Ehataevasse ilmub ka Merkuur, seda 22. aprilli paiku. Kuu lõpus peaks Merkuur suhteliselt hästi leitav olema.
Saturn paistab hommikupoole ööd, ta asub Skorpioni tähtkujus. 8-ndal ja 9-ndal on Kuu Saturni lähedal.

21-se õhtul katab Kuu Aldebarani. Vaadeldavus pole küll parimat sorti, sest Päike loojub alles peale kattumise algust, kuid binokli või teleskoobi abil võiks sündmuse ära näha. Kattumine algab kell 20.29 ja lõpeb kell 21.06.

Kuu faasid.

• Täiskuu 4-ndal,
• viimane veerand 12-ndal,
• noorkuu 18-ndal,
• esimene veerand 26-ndal.

Märksõnad: taevaülevaade, tähistaevas, Tartu Observatoorium, Tartu Tähetorn