Kosmosetelskoop Hubble paljastab seninägematud detailid kosmilistes sammastesElmo Tempel | 12.01.2015 Me kõik oleme imetlenud öist tähistaevast, kuid selle hingemattev ilu jääb enamasti paljale silmale varjatuks. Seevastu kosmosetelskoop Hubble on võimeline paljastama kunstilisi detaile tähistaeva objektidest. Täpselt 20 aastat tagasi tegi Hubble esimese pildi kolmest kosmilistest tolmusambast, mis on üks osa kuulsast Kotka udukogust. Tähistamaks Hubble teleskoobi 25ndat aastapäeva, vaatles Hubble seda objekti uuesti, paljastades detaile, mille olemasolu oli senini varjatuks jäänud. Lisaks silmailule, pakub see pilt ka teaduslikus plaanis palju avastamisrõõmu.  Kosmoseteleskoop Hubble ülimalt detailne pilt kolmest tolmusambast Kotka udukogus (paremal). Vasakul on toodud Hubble originaalpilt samast taevaalast üles võetud 1995 aastal. Foto vasakul: NASA/ESA/STScI/J. Hester ja P. Scowen (Arizona State University); paremal: NASA/ESA/The Hubble Heritage Team (STScI/AURA). Hubble poolt 1995 aastal tehtud originaalfotol on näha kolm sammast, mis koosnevad külmast tähtedevahelisest vesinikust, gaasist ning tolmust. Tolmusammastes toimub aktiivne täheteke ning tekkivate noorte tähtede ultravioletset kiirgust on näha ka pildil. Sellised tolmusambad, kus tekivad noored tähed, on küll üsna tavalised, kuid Kotka udukogus olevad sambad on kõige silmatorkavamad ning fotoleenigisemad, mis senini pildistatud. 1995 aastal tehtud Hubble foto on osutunud väga populaarseks ning seda on kasutatud paljudes filmides, showdes ning isegi postkaartidel. Nüüd, tähistamaks kosmoseteleskoop Hubble 25ndat aastapäeva, on populaarsetest tolmusammastest pandud kokku veelgi suurem ning detailsem pilt. Originaalne 1995 aastel tehtud pilt ning uus 2014 aastal ülesvõetud pilt on oma täies ilus toodud juuresoleval fotol.  Kosmoseteleskoop Hubble pilt tolmusammastest lähi-infrapunases spektripiirkonnas. Lähis-infrapuna valgus läbib enamuse udukogus olevast gaasist ja tolmust, paljastades seeläbi tähed udukogu tagaplaanil ning ka tolmusammaste sees. Siiski, osad tolmusamba piirkonnad on nii tihedad, et isegi lähis-infrapuna valgus ei suuda neid läbida. Foto: NASA/ESA/The Hubble Heritage Team (STScI/AURA). Hubble kosmoseteleskoop vaatles neid tolmusambaid ka infravalguses, mis näitab, et tolmusammaste tipud on väga tihedad ning neelavad enamuse valgusest, mis nende taha jääb. Kuna infravalgus läbib tolmuseid piirkondi paremini kui nähtav valgus, siis tolmusamba hõredamad piirkonnad on infrapuna pildil läbipaistvad. Gaas, mis kunagi paiknes tolmusammaste vahelisel alal, on nüüdseks piirkonnast ära puhutud tähetuule poolt, mis on pärit täheparvest, mis paikneb sammaste kohal. Võrreldes 1995 ja 2014 aaste pilte, on võimalik märgata kitsaid joa-laadseid moodustisi, mis paiskuvad eemale äsja tekkinud noortest tähtedest. See on üks väheseid piirkondi universumis, kus on võimalik nii detailselt jälgida protsesse, mis kaasnevad uute tähtede tekkimisega. Tõenäoliselt on ka meie Päike moodustunud analoogses tähetekke piirkonnas. Päike oli kunagi üks täht noores täheparves, mille massiivsemad tähed plahvatasid supernoovana, mille tulemusena ümbritsev gaasipilv laiali puhuti. Ka Kotka udukogu ootab kunagi sama saatus.  Kosmoseteleskoop Hubble detailseim ülesvõte tolmusammastest Kotka udukogus nähtavas valguses. Pildil nähtavad udukogu sambad on ligikaudu 5 valgusaastat kõrged. Foto: NASA/ESA/The Hubble Heritage Team (STScI/AURA). Allikad:
Märksõnad: Linnutee, tähed, tolm |
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
