Jaanuaritaevas 2015Alar Puss | 06.01.2015 Kuigi päevad muutuvad aegamööda pikemaks, on jaanuarikuus ööd endist viisi väga pikad ja selge ilma korral sageli pakaselised, sest keskelt läbi on ilm jaanuaris isegi külmem kui detsembris. Mida siis jaanuariõhtute taevas vaatamiseks pakub? Siirdume jälle vaatama idakaarde. Tõusnud on ka ristkülikukujuline Kaksikute tähtkuju, mille vasakut serva kaunistavad heledamad tähed Polluks ja Kastor. Veel kõrgemale on tõusnud väänatud hobuseraua kujuline Veomehe tähtkuju, heleda tähega Kapella. Kassiopeia ja Veomehe vahele mahub veel Perseus, mille heledaimast tähest, Marfakist, hargnevad täheread kolmes eri suunas, meenutades veidi harki. Jaanuari algul on vahva on jälgida Orioni tõusmist. (Orion kujutas Kreeka mütoloogias kuulsat jahmeest). Kõigepealt tabab silm arvatavasti oranzika tooniga Betelgeuse (Orioni õlg), tähelepanelikul vaatlemisel hakkab silma veel varem tõusnud Bellatriks, mõneti tuhmim teine õlatäht. Siis märkame vast ka udust tähte nimetusega Meissa, mis tähistab Orioni pead. Tegelikult peitub seal kolm erinevat tähte, terava silmaga peaks neid kuidagi ka eristama. Ühel komponendil on veel eraldi nimetus – Heka. Orioni pead nimetatakse üldiselt nii Meissaks kui Hekaks. Vahepeal on tõusnud ka Väikese Peni tähtkuju, heleda tähega Prooküon. Õigupoolest vaid paar arvestatava heldusega tähte selles pisikeses tähtkujus ongi, tuhmim kompnent on Gomeisa. Kella 21 paiku hakkab kogu see heledate tähtedega süsteem jõudma lõunakaarde ja sügistaevale omased “vesised” tähtkujud on läände surutud. Tõmmates Orioni vöö sihis kujuteldava joone allapoole vasakule, leiame madalas kagutaevas tähistaeva heledaima tähe, Siiriuse Suure Peni tähtkujust. Kui vaadata ringi ja võrrelda teiste heledate tähtedega, on lihtne tajuda tuntavat heleduste erinevust. Suur Peni tervikuna sisaldab mitut suhteliselt heledat tähte, kuid segavaks osutub tähtkuju madalasse lõunakaarde jääv asend. Nüüd saame joonistada Talvekuusnurga. Alustades kõrgelt taevast vastu kellaosuti liikumise suunda: Hommikupoole ööd vajuvad mainitud tähtkujud läände ja osaliselt ka loojuvad. Madalas edelataevas on vaadeldav Veenus, mis paikneb Kaljukitse ja Veevalaja tähtkujudes (kuu algul paar päeva ka Amburis) ja loojub ligikaudu 2 tundi peale Päikest, tasapisi vaatlusaeg kasvab. Ka Veenus paistab väga heleda tähena ning ületab heleduselt mitte ainult kõiki päris-tähti, vaid ka kõiki teisi planeete, sh Jupiteri. Veenuse asumine ehavöös vähendab mõneti suure heleduse efekti. Kuu on Veenuse lähedal 22. jaanuaril. Umbkaudses vahemikus 11.-21. jaanuar on Veenuse lähedal leitav Merkuur, mis on Veenusest märksa tuhmim, kuid otsimisel peaks abiks olema Merkuuri lähedus Veenusele. Kuu ja Merkuur on lähestikku 21. jaanuaril. Ka oranžika tooniga Marss paikneb õhtutaevas, Kaljukitse ja Veevalaja tähtkujudes. Kuu lõpul läheneb Marsile temast oluliselt heledam Veenus. Kuu on Marsi lähedal 23. jaanuaril. Hommikuti võib madalas kagutaevas Kaalude ja Skorpioni tähtkujudes leida Saturni, planeedi vaatlusaeg aegamööda pikeneb. Kuu on Saturni lähedal 16. jaanuaril. Veel tasuks 2015. aastal mainida jaanuarikomeeti ehk Lovejoy komeeti, mis liigub kuu jooksul Jänese tähtkujust läbi Eriidanuse, Sõnni, Jäära ja Kolmnurga tähtkujude Andromeeda tähtkujju, jõudes kuu lõpuks lähedalde kaunile Andromeeda kaksiktähele Alamac. 7. jaanuaril saabub oodatav heleduse maksimum, hinnanguliselt ehk 4. tähesuurus. Edaspidi hakkab heledus aeglaselt langema. Kuna tegu pole punktallikaga ja komeedi pea on hajuvate piiridega, tundub pilt olevat heleduse arvväärtusest tuhmim. Kindel pole muidugi ka arvväärtus ise. Komeetide puhul on alati oodata teatud üllatusi, seega igaüks võiks püüda komeeti oma silmaga kaeda ja teha muu hulgas kindlaks, kui kaua sabatähte näha saab. Kuu faasid. täiskuu 5. jaanuaril, Märksõnad: tähistaevas |
|