Südatalvine sabatähtJaak Jaaniste | 02.01.2015 Igavavõitu talvetaevasse on tulemas vaheldust: jaanuarikuus saavad hoolsamad vaatlejad näha päris ehtsat sabatähte. Oma viienda komeedi avastas Austraalia amatöör Terry Loveday 17. augustil 2014. Esialgu näis, et tegu on üsna tavalise „teleskoobikomeediga“, aga aasta lõpupoole sai selgeks, et loota on midagi enamat. Detsembri keskel oli ta hästi näha juba tavalises binoklis, 25. detsembril sai temast astronoomia päevapilt (http://apod.nasa.gov/apod/ap141225.html ). Mis edasi? Seniste vaatluste analüüs näitab, et tegu on suhteliselt suure komeediga. Seniste vaatluste järgi hinnatakse tema läbimõõtu 15 km kanti, massi aga 130 miljardile tonnile. Nende numbrite järgi on ta võrreldav hästi tuntud Halley komeediga ( 11 km, 220 miljardit tonni), jääb aga tublisti alla Hale-Bopp’ile (~50 km, ~20 triljonit tonni). Ilus vaatemäng jääb siiski ära, kuna komeet ei tule Päikese lähedale. Isegi periheelis (30. jaanuar) on ta 1,29 aü kaugusel (Halley 0,59, Hale-Bopp 0,91 aü). Maale lähimas punktis (0,47 aü) on ta 7. jaanuaril, siis peaks ka näiv heledus olema suurim (optimistlik prognoos 4,1, tõenäolisem 4,5 tähesuurust). Kas talle ka ilus saba tuleb, on veel vara öelda – praegu paistab komeet roheka uduse tähekesena. Eestimaalt vaatlemiseks parim aeg algab 8. jaanuarist, kui Kuu õhtutaevast ära läheb. Binoklis nähtavaks jääb ta loodetavasti veebruari lõpuni. Kes aga sabatähte palja silmaga näha tahab, peab kiirustama: Maast eemaldudes kahaneb komeedi heledus kiiresti. Kümmekond päeva on siiski vast aega ja nagu kaardilt näeme, liigub ta suhteliselt „tühjas“ taevaosas ning peaks olema tähtedest selgesti eristuv. Täpsemalt; http://www.skyandtelescope.com/astronomy-news/observing-news/binocular-comet-lovejoy-heading-c2014-q2-lovejoy-1211142/ Märksõnad: komeedid, Päikesesüsteem, tähistaevas |
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
