Tähetorni Kalender 2015

Alar Puss | 24.11.2014

Ilmus Tähetorni Kalender 2015, siin väike tutvustus.
Traditsiooniliselt koosneb Tähetorni Kalender kahest osast – kalendaariumist ja artiklite rubriigist.

Kalendaarium

Nagu ikka, algab kalender kalendaariumi tabelite ja andmete lahtiseletamisega. Selleks on leheküljed 5 ja 6.
Lk 7 sisaldab 2015. aasta tabelkalenderit koos Kuu faasidega. Edasi, lk 8 ja 9 toovad välja Eesti Vabariigi riigipühad, muud tähtpäevad ja usupühad, samuti ka lipupäevad.
Lk 10 alguses on toodud aastaaegade algused ning Päikese Maale lähima (periheel) ja kaugeima positsisiooni (afeel) päevad. On välja toodud Kuu tee perigee liikumine, samuti tõususõlme pikkuste liikumine aasta jooksul mööda ekliptikat.
Järgmine alapealkiri suunab lugejat varjutuste juurde. Selgub, et 20. märtsil 2015 on Eestis näha korralikku osalist päikesevarjutust.
Lk 11 on toodud tähtsamad meteoorivoolud, samuti tabel Eesti linnade koordnaatidega.
Lk 12-35 on põhiline osa kalendaariumist. Paarituarvulistel lehtedel on toodud Võru, Tallinna ja Kärdla kohta käivad Kuu ja Päikese tõusud-loojangud iga päeva kohta aastas.
Paarituarvulistel lehekülgedel on sama info Tartu kohta, kuid veidi laialdasemalt. Päikese puhul on lisatud päeva pikkus, Kuu puhul ka koordinaadid, otsetõus ja kääne (kuupäeva alguses, geotsentrilised). Lisaks on toodud ka Päikese kääne, ajavõrrand ja täheaeg, otsetõusu saame, kui liidame algebraliselt ajavõrrandi ja käände.
Tabelite all on kirjas Päikese liikumine sodiaagimärkides ja tähtkujudes. Kuu kohta on toodud perigee ja apogee kuupäevad, faasid ning orbiidi sõlmede läbimise päevad.
Veel on toodud välja Kuu ühendused (sama ekliptiline pikkuskraad) planeetide ja heledamate tähtedega. Info öö ja päeva saabumise kohta saame tsiviilse, nautilise ja astronoomilise hämariku kestvustest.
Järgmised tabelid, lk 36-39 hõlmavad planeete: nende otsetõusud, käänded ning tõusud-loojangud 10-päevaste vahedega.
Lk 40 on toodud kirjeldused kolme huvitava muutliku tähe kohta.
Lk 41-42 on toodud heledamad tähed, tuues välja ka mõned märkimisväärsed kaksiktähed.
Lk 43-46 on pühendatud planeetide nähtavusele 2015. aastal.
Lk 43 on toodud info 2015. aasta heledamate asteroidid kohta.
Katseliselt jäi sel aastal lisamata Jupiteri kaaslaste varjutuste rubriik. kui rahvas seda vajab, teeme uuel aastal sedagi edasi.

Artiklid

Alustame tõsise looga galaktikate füüsikast “Külmad klimbid kuumas supis”, autor Urmas Haud.
Järgmine lugu “Meie kosmosekuubiku aasta” käsitleb Eesti satelliidi ESTCube-1 tegemisi. Loo autor on missiooni juht Mart Noorma.
Järgmises loos “Tagasivaade 2013. aasta komeetidele” võtab Alar Puss kokku kahe komeedi nähtavuse 2013. aastal Eestimaa taevas.
Kalju Annuk räägib artiklis “Tõravere teleskoobid said säravamaks” Tõravere 1.5 meetrise ja 60-sentimeetrise teleskoobi peeglite aluminiseerimisprotsessist.
Tõnu Viik kirjutab “Karl Fritiof Sundman – kolme keha proleemi lahendaja”. See on lugu suhteliselt vähekuulsa Soome teadlase tööst Newtoni gravitatsiooniteooria arendamisel.
Välismaiste autorite artikkel “Struve suguvõsa astronoomide dünastia” käsitleb mitmeid astronoomia suurkujusid, kes põlvnevad Tartu Tähetornis tegutsenud Friedrich Georg Wilhelm Struvest. Tõlkis eesti keelde Tõnu Viik.
“Astronoomiahuviliste 19. kokkutulek”. Siin teeb Tõnis Eenmäe kokkuvõtte astronoomiahuviliste tegemistest augustikuus Toilas.
Artiklite osa lõpetab sedapuhku kurb lugu, järelhüüe observatooriumi kauaaegsele Meistrile kõigi tehniliste probleemide lahendamisel – Riho Koppelile. Artikli autor on Laurits Leedjärv.
Kalendri sisekaane pildiks on valitud ESTCube-1 foto Eestist.

Märksõnad: Tartu Observatoorium