Avaleht Foorum Ajakiri «Vaatleja» Tähistaevas Maailm Õpik Astronoomia Facebookis Astronoomia Twitteris
None

Aprillitaevas 2014

Alar Puss | 07.04.2014

Kätte on jõudnud aprillikuu. Võrreldes talveperioodiga on astronoomilisi vaatlusi teha lihtsam, sest enam ei tohiks segada pakaseline ilm. Samuti sisaldavad aprilliööd keskmiselt, nagu kevadeti üldse, palju selgeid ilmu. Vaatleja jaoks negatiivse poole pealt võiks mainida asjaolu, et pimeneb üha hiljem ja hiljem.
Juba 25. aprillil algavad astronoomiliselt valged ööd, kus Päike ei lange öösiti alla 18 kraadi allapoole silmapiiri. Praktilise poole pealt võib siiski lisada, et ööd, kui läheb veel vaatlusteks piisavalt pimedaks, kestavad kümmekond päeva kauem.

Mida pakub siis aprillikuine õhtutaevas vaatlejale? Kuu alguses on läänetaevas veel päris hästi vaadeldavad talveperioodi heledate tähtedega tähtkujud Orion, Sõnn, Veomees, Kaksikud, Suur ja Väike Peni. Kuu lõpus on lääne-loodetaevas neist tervikuna säilinud vaid Kaksikud ja Veomees. Suhteliselt madalas läänetaevas asuvad enam-vähem ühes pikas reas kolm heledat tähte, vasakult paremale loendades: Prooküon Väikesest Penist, Betelgeuse Orionist ja Aldebaran Sõnnist. Aprilli kolm esimest nädalat on madalas edelataevas õhtuti leitav heledaim kinnistäht Siirius Suure Peni tähtkujust. Jüripäeva paiku kaob Siirius ehavalgusse.

Ida- ja lõunapoolse taeva aga “vallutavad” uued, kevadtaevale iseloomulikud tähtkujud. Päris kõrgel taevas asetseb Lõvi (heledaima tähega Reegulus), tema läänepoolne naaber on väga nõrkade tähtedega Vähi tähtkuju. Pimedas taevas ja tehisvalgusest eemal võib Vähi tähtkuju suunal märgata nõrka udust laiku – tegu on tuntud Sõime hajusparevaga.

Idataevas on leitav Karjane, mis peale vaadates meenutab pigem karikat; nii seda tähtkuju vanad eestlased ka nimetasid. Karjase heledaim täht Arktuurus on pisut kollakas-oranzi tooniga, tegu on Eesti laiuskraadil vaadeldavas taevaalas heleduselt teise tähega. Karjase kõrval asetseb pisike, kuid kaunis tähtede poolkaar, see on Põhjakrooni tähtkuju.

Tänavustel kevadõhtutel võib siiski näha Arktuurusest veelgi heledamat oranzikat “tähte”. See on Marss, mis asetseb Neitsi tähtkujus. Neitsi tähtkuju asub aprilli alguse õhtutaevas madalas idakaares, kuu edenedes aga paistab juba kõrgemalt.Ta asetseb Karjase ja Lõvi vahel, kuid mõlemast madalamal. Neitsi tähtkujus võib mainida ka heledat tähte nimega Spiika, mis asub märksa heledamast Marsist mõni kraad allpool.

Aprilli lõpuks on õhtutaevas madalal kagutaevas leitav Kaalude tähtkuju, ilusasti on Kaaludes vaadeldavad vaid 2 heledamat tähte.
Kõrgel, praktiliselt pea kohal särab kevadõhtutel Suur Vanker. Temast veidi madalamal, lõuna pool asetsevad Eesti mütoloogia Hernekahlud, tänapäeval tuntud kui Jahipenid ja Berniike juuksed.

Vaadates põhjataevasse, leiame viiest suhteliselt heledast tähest koosneva Kassiopeia tähtkuju, mille kõrval paremal pool võib leida heledad tähed Deenebi ja Veega. Aprilli lõpupoole on Deeneb ja Veega kirdetaevas koos vastavalt Luige ja Lüüra tähtkujudega juba mõnevõrra kõrgemale kerkinud.

Planeetidest. Nagu juba mainitud, on öösiti hästi vaadeldav Marss, mis särab kogu öö Neitsi tähtkujus, heledus umbes -1.5 tähesuurust. 8-ndal aprillil on Marss vastasseisus Päikesega, lähim asend Maale 14-ndal.
Õhtupoole ööd võib Kaksikute tähtkujust leida Jupiteri, mis särab ka Marsist mõneti heledamalt.

Hommikupoole ööd on Kaalude tähtkujus, mitte just eriti kõrgel silmapiirist, vaadeldav Saturn, heleduselt sarnane 1. suurusjärgu tähtedele. Kuu lõpuks on Saturn vaadeldav kogu öö.

Ka Veenus on vaadeldav, tõustes kuu algul 1 tund, kuu lõpus 40 minutit enne Päikest. Olles leitv lühikest aega heleda koidutaeva taustal, ei pääse Veenuse suur heledus sedapuhku väga maksvusele.

Kuu faasid. Esimene veerand 7-ndal kell 11.31, täiskuu 15-ndal kell 10.42, viimane veerand 22-sel kell 10.52, kuuloomine 29-ndal kell 9.14.
7-ndal möödub Kuu Jupiterist, 14-ndal Marsist, 17-ndal Saturnist ja 26-ndal Veenusest.

22. aprilli ümbruses on öösiti vaadeldav nõrgapoolne meteoorivool lüriidid, radiant paikneb Lüüra tähtkujus.

Märksõnad: