Avaleht Foorum Ajakiri «Vaatleja» Tähistaevas Maailm Õpik Astronoomia Facebookis Astronoomia Twitteris
None

Cassini sooritas oma sajanda möödalennu Titanist

Kadri Tinn | 13.03.2014

Saturni süsteemi uuriv kosmosemissioon Cassini sooritas 6. märtsil 2014 oma 100. möödalennu Saturni suurimast kaaslasest Titanist.

Möödalennu T-99 eesmärgiks oli teha gravitatsiooni mõõtmisi, et uurida Titani kuju ning hinnata võimalust, kas jäise pinna all on kogu Titani kattev ookean. Lisaks oli ülesanne koguda informatsiooni selle kohta, kuidas Titani jääkoor oma kuju muudab. Kosmoseaparaat möödus Titanist 1500 kilomeetri kauguselt kiirusega 5,8 meetrit sekundis.

Kuigi Cassini on nüüdseks jõudnud möödalendudel juba kolmekohaliste arvudeni, pakub Titan teadlastele jätkuvalt huvi. Titani põhjapoolkeral on peagi algamas suvi – esimene Cassini saabumisest, ning teadlased ootavad võimaliku kõige huvitavama ilmaga aega Titanil. Tänu rohkemale päikesevalgusele muutuvad põhjapooluse järved ja mered lähisinfrapunakiirguses nähtavaks. See võimaldab teadlastel uurida nende koostist ja võib ka anda vihjeid ümbritseva maastiku osas.

Järgmine möödalend on juba 7. aprillil, kui Cassini peaks Titanist mööduma 963 kilomeetri kauguselt. Cassini möödub Titanist sageli, sest missioonil kasutatakse kosmoseaparaadi orbiidi muutmisel Titani gravitatsioonilist tuge. Praeguseks on Cassini eemaldunud palju oma esialgsest ekvatoriaalsest orbiidist, mis oli peaaegu samas tasandis Saturni rõngastega. Teistsugune orbiit laseb Cassinil näha Saturni rõngaid teiste nurkade alt, seetõttu on saadud palju uut infot Saturni rõngaste kohta, aga ka atmosfäärinähtustest Saturni poolustel.

Cassini missioon jõudis Saturni süsteemi juunis 2004. Pea kümne aasta jooksul on uuritud ja pildistatud Saturni kaaslasi Hyperioni ja Dionet, ning lennatud läbi Enceladuselt kosmosesse paiskuva veeaurujoa. Hiljuti õnnestus Cassinil pildistada virmalisi Saturnil infrapunakiirguses, nähtavas valguses ja ultravioletkiirguses.
Cassini missiooni üks osa oli ka Huygens’i nimeline sond, mis maandus Titanil 2005. aastal ja suutis sealt andmeid edastada 90 minutit. Huygens on siiani kõige kaugemal Maast maandunud kosmoseaparaat.
Cassini peamissioon oli neli aastat, seda on aga praeguseks kaks korda pikendatud. Esimest korda kaheaastase “Equinox” missiooniga ja seejärel praegu kestva “Solstice” missiooniga, mis eeldatavasti lõpeb 2017. aastal.

Märksõnad: , ,