Avaleht Foorum Ajakiri «Vaatleja» Tähistaevas Maailm Õpik Astronoomia Facebookis Astronoomia Twitteris
None

Märtsitaevas 2014

Alar Puss | 08.03.2014

Märtsikuu õhtute tähistaevas annab märku talveperioodi lõppemisest. Talvised lõunataeva tähtkujud Veomees, Sõnn, Kaksikud ja Orion on pimeduse saabudes ja kuu edenedes üha enam tasapisi läände vajumas.

Kõige läänepoolsem tähtkuju selles valimis on Sõnn, mille heledaim oranžikas täht Aldebaran särab juba edela-läänekaares, siiski veel üsna kõrgel. Veel enam lääne pool võib leida Taevasõela – umbes 500 tähest koosneva hajusparve, mille heledaimad liikmed (6-7 tükki) on vaadeldavad ka palja silmaga ning meenutavad kujult vankrikest. Kõrgel taevas Kaksikute tähtkujus särab aga planeet Jupiter, temast vasakul on tükk maad tuhmimad Kaksikute heldaimad “päris-tähed” Polluks ja Kastor.

Kes soovib vaadelda Orioni ja muuhulgas läbi teleskoobi kuulsat Orioni Udu, peab aga kiirustama – see tähtkuju hakkab vajuma üha madalamale.
Suur ja Väike Peni paistavad öö hakul enam-vähem lõunasuunal, Suure Peni pärliks on heledaim kinnistäht Siirius. Kõrgemal asuval Väikesel Penil, kuigi seal heledaid tähti on vähe, on üks siiski korralikult hele – nimeks Prooküon.

marts15

Tähistaevas 15. märtsil kell 21.

Ida poolt hakkavad endast üha enam märku andma uued, kevadised tähtkujud. Päris kõrgel paistab juba veebruariõhtutest tuntud Vähk, kahjuks siin küll puuduvad heledad tähed. Vähist veelgi ida pool paistab aga seni mitte käsitletud tähtkuju nimega Lõvi. Lõvi läänepoolses (tõusva Lõvi puhul seega kõrgemas) osas paikneb tähtkuju heledaim täht Reegulus, esimese suurusjärgu täht. Kuna ka teised Lõvi tähed on suhteliselt heledad (tähtkuju meenutab “sabaga trapetsit”), siis Reegulus ehk väga eredalt silma ei hakkagi.

Madalas kirde-idataevas särab aga üks “uus” hele täht, veidi oranzikas Arktuurus koos Karjase tähtkujuga. Karjase põhjapoolne osa on Eestis loojumatu. Karjane meenutab peale vaadates rohkem karikat kui karjust, seda panid tähele ka vanad eestlased, nimetadeski seda taevaala Karikaks.

Suur Vanker paikneb kõrgel idataevas, öö jooksul ületab see tähtkuju seniidi. Madalas põhjataevas võib leida heledad tähed Veega (paremal) ja Deenebi (vasakul).

 

Planeetidest. Õhtutaevas särab hele planeet Jupiter, ületades heleduselt kõiki “päris” tähti. Kogu ööks Jupiteri siiski enam ei jätku, planeet loojub paar tundi enne päikesetõusu.

Teine väga hele planeet Veenus paistab hommikuti koidutaevas, kuid Veenuse vaatlusaeg kuu jooksul lüheneb: kuu algul tõuseb peaaegu 2 tundi, kuid kuu lõpus vaid 1 tund enne Päikest. Seetõttu Veenus, sattudes üha heledamas koiduvöösse, enam nii väga kirkana ei paistagi.
27-ndal märtsil on Veenus mitte eriti kaugel vanakuu sirbist.

Marss paistab punaka ja heleda tähena Neitsi tähtkujus hommikupoole ööd. Kuu edenedes tõuseb aga Marss üha varem ja muutub ka üha heledamaks – planeet läheneb vastasseisule (8. aprillil). Päris kuu lõpus paistab Marss juba kogu öö, tema heledus läheneb Siiriuse, heledaima kinnistähe, heledusele. Loodestavasti ei paista Marss siiski jubedana: endistel aegadel oli Marss oma punase värvuse tõttu sõdade ja muude hirmsate asjade ettekuulutaja…

Ka Saturn on vaadeldav hommikupoole ööd: planeet tõuseb kesköö paiku kagutaevas ja on vaadeldav hommikuni. Heledus ja värvus on võrreldavad tavaliste heledamate tähtedega, ka värvus ei mõju Marsi kombel kurjakuulutavalt: Saturn paistab kollakasvalgena nagu enamik tähti.
21-se märtsi hommikutaevas on Saturn lähestikku Kuuga.

Kuu faasid 2014. aasta märtsis:
kuuloomine 1-sel kell 10.00,
esimene veerand naistepäeva auks 8-ndal kell 15.27,
täiskuu 16-ndal kell 19.08,
viimane veerand 24-ndal kell 3.46,
kuuloomine 30-ndal kell 20.45.

Päike läheb 12. märtsil Kalade tähtkujusse ja ületab 20. märtsil kell 18.57 taevaekvaatori – põhjapoolkerale saabub kevad.

Märksõnad: