Teadlased avastasid kääbusplaneedilt Ceres veeauru

Kadri Tinn | 31.01.2014

Herscheli kosmoseteleskoobiga tehtud vaatlused näitavad, et Cerese ümber on veeaur, mis on pärit kahest perioodilisest veeaurujoast Cerese pinnal. Aurujoast vabaneb sekundi jooksul kuni 6 kg vett.

Veeauru avastamine Ceresel on esimene kindel tõend sellest, et selle pind on jäine, ja et Ceresel on ka hõre atmosfäär. Arvatakse, et sellel kääbusplaneedil on kivine tuum ja paks jäine pind, mis sulamisel annaks vett rohkem kui seda on praegu Maal.

Veeauru purskumist pinnasest on täheldatud ka näiteks Saturni kaaslase Enceladuse lõunapoolusel ning vihjeid võimalikule geisrile on ka Jupiteri jäisel kaaslasel Europal. Neist viimane ootab uusi kinnitavaid vaatlusi. Veeaurujugade tekkimise põhjused pole Enceladuse ega Cerese puhul veel täpselt teada.

Teadlased arvavad, et veeaur Ceresel võib tekkida sublimatsiooni käigus. Kui Ceres on oma orbiidil Päikesele lähedal, soojeneb tema pind piisavalt, et jää muutub veeauruks ilma vedeliku faasi läbimata. Teine võimalik seletus on aga geisrid või siis jäävulkaanid, mis purskavad sulanud kivimite asemel vett, ammoniaaki ning metaani.

Ceres on väikseim teadaolev kääbusplaneet Päikesesüsteemis, kuid oma 950 kilomeetrise läbimõõduga (võrdluseks: Pluuto läbimõõt on ca 1160 km ja Kuu läbimõõt on ca 1740 km) on Ceres asteroidivöös suurim objekt. Oma massiga moodustab ta viiendiku kogu asteroidivöö massist, asteroididest erineb ta selle poolest, et on peaaegu sfääriline.

Cereselt vee avastamine on aga esimene sellelaadne saavutus asteroidivöös asuva objekti kohta. Varasemalt on vaid üksikud vaatlused andnud vihjeid vee võimaliku olemasolu kohta Päikesesüsteemi väikekehadel – mõned asteroidid on käitunud komeetide moodi, neil esineb tolmusabasid, aga need on ju omased pigem komeedile.

Veeauru avastamine annab põhjust põnevusega oodata aega, mil Cerese juurde jõuab NASA Dawn’i (“Koit“) missioon. Kõigi eelduste kohaselt saabub kosmoseaparaat kääbusplaneedi lähedusse 2015. aasta kevadel, olles varem külastanud teist suurt objekti asteroidivöös – Vestat.
Dawn’i missiooni eesmärk on uurida lähedalt Cerest ja Vestat. Neid saab vaadelda kui kahte erinevat protoplaneeti, mis on muutumatutena säilinud planeetide tekkimise ajast saati, on nn planeetide ehituskivid. Kuna Ceres on jäine ja Vesta kivine objekt, siis loodetakse saada infot, kuidas on protoplaneetide suurus ja vee olemasolu neil mõjutanud planeetide evolutsiooni. Kindlasti saab aga Dawn näha lähemalt, mis Cerese pinnal toimub.

Ceres oli üks objekt asteroidide ja komeetide uurimise programmist MACH-11, kuhu kuuluvaid objekte on kosmoseaparaadid juba külastanud, või on tulevikus plaanis nendeni jõuda. Näiteks on selle programmi raames vaadeldud Maa-lähedast asteroidi Apophis.
Programmi viisid läbi teadlased eesotsas Michael Küppersiga. Kasutati ESA Herscheli kosmoseteleskoobi HIFI instrumenti, millega on võimalik väga kõrge lahutusega uurida objektide spektreid kauges infrapunakiirguses.

Allikad:

http://www.esa.int/Our_Activities/Space_Science/Herschel/Herschel_discovers_water_vapour_around_dwarf_planet_Ceres

http://www.jpl.nasa.gov/news/news.php?release=2014-020

http://en.wikipedia.org/wiki/Herschel_Space_Observatory

http://en.wikipedia.org/wiki/Dawn_%28spacecraft%29

Märksõnad: asteroidid, Päikesesüsteem