Geminiidide meteoorivoolust aastal 2013

Sven-Erik Enno | 17.12.2013

Üks aktiivsemaid iga-aastaseid meteoorivoole on geminiidid, mille põhiaktiivsus jääb ajavahemikku 10.-15. detsember. Rahvusvahelise Meteooriorganisatsiooni (IMO) andmetel võib voolu maksimumi ajal ideaalsetes vaatlusoludes näha vähemalt 120 meteoori tunnis. Nii aktiivne on veel vaid kvadrandiidide meteoorivool jaanuari algul. Kvadrandiidide maksimum on aga lühiajaline, kestes vaid 2-3 tundi, samas kui geminiidide kõrge tunniarv püsib sageli ööpäeva.

Mõõduka kiirusega ja üsna heledad meteoorid pakuvad kaunist vaatepilti ja Kaksikute tähtkuju heleda tähe Kastori lähedal paiknev radiant on vaatlemiseks sobival kõrgusel suure osa pikast talveööst. Takistuseks saab tavaliselt meie heitlik ja detsembrikuus enamasti pilvine ilm. Selge taeva korral on tavaliselt väga külm. Seega pole eriti üllatav, et geminiididest teatakse palju vähem kui augustikuisest perseiidide meteoorivoolust. Viimane pole tavaliselt küll nii tugev, kuid see-eest on seda soojadel suveöödel palju mugavam vaadelda.

Siiski on siinkirjutajal õnnestunud viimase 12-13 aasta jooksul geminiide vähemalt viiel korral näha. Samas on metoodilist loendamist seganud külm ilm või ajanappus. Aastal 2008 oli taevas täiskuu ning 2009 valitses lõikava kirdetuulega 13-kraadine külm. Järgnenud kolmel aastal oli ilm pilvine.

Tänavune heitlik ja tormine hilissügis pakkus üle nelja aasta üllatavalt hea võimaluse geminiide taas näha. Reedese tormitsükloni järel tugevnes laupäeva ööks Baltimaade kohal rahulikku, mõõduka temperatuuriga ja suhteliselt selget ilma pakkunud kõrgrõhuhari. IMO ennustuste järgi pidi voolu maksimum saabuma laupäeva hommikul kella 7:45 paiku kohaliku aja järgi. See andis meie piirkonnas ideaalse võimaluse ajastada vaatlus Kuu loojangu järgsele ajale alates kella viiest hommikul, mil radiant on veel piisavalt kõrgel ja taevas pime. Nii tekkiski idee üritada geminiide ka metoodiliselt loendada.

Vaatluskohaks sai valitud veidi pimedam ja lagedam ala Türi äärelinnas. Vaatluse algul kell 4:45 oli kogu taevas kaetud kerge kiudpilvevinega. Mõne kraadi kõrgusel läänekaares varjas loojuvat Kuud palju tihedam pilvisus, mis õnneks liikus väga aeglaselt ja mitte otse Türi suunas. Esialgseks vaatlussuunaks sai Lõvi tähtkuju lõunakaares. Ilmunud meteoore registreeriti 10-minutiliste ajavahemike kaupa, hinnati nende heledust ja seost geminiidide vooluga.

Kiudpilvede ja linnavalguse tõttu jäi piirtähesuurus 4,5-4,8 piiresse. Geminiidide ilmumissagedus oli ajaliselt väga muutlik (joonis 1). Näiteks ajavahemikus 4:55-5:05 oli 10 minuti jooksul 15 meteoori ja nende sage ilmumine tegi loendamise ajuti juba raskeks. Siis aga saabus palju vaiksem periood, kus 3-4 minuti jooksul meteoore ei ilmunud ning 5:05-5:15 oli neid kokku vaid kolm.

Lõvi tähkuju suunas sai vaadelda täpselt tunni. Sellest viimase 10 minuti jooksul kell 5:35-5:45 varjas läänekaarest väga aeglaselt kerkiv tihe pilvisus juba umbes 10 protsenti vaateväljast. Kuna pilvede liikumine oli äärmiselt aeglane, tõotas põhja- ja idataevas veel pikalt selgem püsida. Seega sai kella 5:45 ajal vaatlussuunda peaaegu 180 kraadi võrra muudetud ja selle uueks keskmeks sai Lohe pea kirdetaevas.

Uues vaatlussuunas jätkus vaatlus veel 40 minutit kuni 6:25-ni, piirtähesuurus püsis 4,2 juures. Kohe pärast vaatlussuuna muutmist õnnestus idakaares näha heledat -2 tähesuurusega geminiidi. Tõeliseks üllatuseks oli aga 6:11 loodes ilmunud boliid, mille heleduseks sai hinnatud -6 tähesuurust. See oli valkjaskollane, ligi veerandi kuuketta läbimõõduga ja peaaegu ümar, veidi pikliku sabaga. Boliidi liikumisteele jäi ka lühiajaline jälg ning mõned sädemed. Liikumissuuna ja kiiruse järgi oli tegemist geminiidiga. Sama boliidi sai läbi pilvevine kätte ka Tõraveres töötav ületaevakaamera, pilt on toodud artikli lõpus.

Vaatlus lõpuks kell 6:25 oli registreeritud 83 geminiidi ning 4 sporaadilist meteoori. Meteooride heledusjaotus on toodud joonisel 2. Ülekaalus olid meteoorid heledusega +2…+3 tähesuurust. Ebaproportsionaalselt vähe oli meteoore heledusega +4 tähesuurust. See on ilmselt tingitud linnavalguse ja kiudpilvisuse koosmõjust, mistõttu nii nõrku meteoore oli väga raske märgata.

IMO kokkuvõtete alusel oli geminiidide tunniarv kogu laupäeva üle 100, tipnedes meie aja järgi kella 8 paiku hommikul ehk ennustatud maksimumi ajal umbes 130 meteooriga tunnis. Eestile lähimad vaatlejad olid Poolas ja Lääne-Venemaal. Täpsem info ja kokkuvõtted on saadaval IMO veebilehelt aadressil http://www.imo.net/.

Märksõnad: meteoorid