Hele noova Delfiini tähtkujus

Tõnis Eenmäe | 16.08.2013

Aeg-ajalt ikka juhtub, et taevasse tekivad palja silmaga nähtavad “uued tähed” – noovad või supernoovad. Viimaseid ei ole palja silmaga küll juba 400 aastat nähtud. 20. sajandil sai ka selgeks, et tegu ei ole sugugi uute tähtedega vaid hoopis võrdlemisi vanade tähtede elu lõpphetkedega.

Noovade puhul on tegu kaksiktähega, mille üks osapool on “aktiivse elu” lõpetanud valge kääbusena. Kui kaksiktähe komponendid on üksteisele piisavalt lähedal, võib paaris oleva tavalise tähe gaas hakata voolama valgele kääbusele ning selle pinnale koguneda. Valgele kääbusele kogunenud vesinikurikka gaasi kihis tõuseb temperatuur aine lisandudes tasapisi äärmiselt kõrgeks (ca 20 miljoni kraadini) ning ühel hetkel ületab termotuumareaktsioonide algamiseks vajaliku temperatuuri. Siis süttib kogu valgele kääbusele kogunenud vesinik ning toimuva termotuumaplahvatuse ja selle käigus kaksiksüsteemist välja visatava ainekihi paisumise tõttu muutub seni silmapaistmatu tähekene mõneks ajaks väga heledaks. Vahel isegi nii heledaks, et seda on näha palja silmaga. Enamasti hakkab aine kogunemine jälle otsast peale ning uut noovaplahvatust võib oodata mõne (kääbusnoovad), mõnekümne (“korduvad noovad”) kuni mõne tuhande aasta pärast (klassikalised noovad).

14. augustil kell 18:00 maailmaaja järgi (meie ajas siis 21:00) teatas Koichi Itagaki Jaapanist, et on avastanud Delfiini tähtkujus uue noova. Päev varem tehtud piltidel ei olnud selles kohas midagi märgata. Järgneval päeval tuli kinnitusi kõikjalt üle maailma. Nimi pandi ka – vastavalt traditsioonidele Nova Del 2013.

Kes tahaks noovat oma silmaga vaadata, sel tasuks Sky&Telescope artiklist lisainfot vaadata. Igaks juhuks ka noova taevakoordinaadid: otsetõus 20 tundi 23 minutit 30.68 sekundit, kääne +20 kraadi 46 minutit 04 sekundit, asukoht on Delfiini, Rebase ja Noole tähtkujude kokkusaamiskoha lähedal. Binokli või teleskoobiga vaatlejaile võib huvi pakkuda vähem kui kraadi kaugusele jääv planetaarudu NGC 6905. Vaatlemiseks sobib terve öö – pimeduse saabudes on Delfiini tähtkuju Suvekolmnurga külje all kõrgel taevas.

Hetkel on noova silmaga nägemise piiri peal, kuid isegi väikese binokliga on ta lihtsasti leitav. Kui heledaks “uus täht” muutub, ei osata veel täpselt ütelda, kuid binokliobjektiks võiks see aeglaselt nõrgenedes jääda veel mitmeks nädalaks.

Selge taevast.

Märksõnad: noovad, tähed, vaatlemine