Augustikuu tähistaevas 2013

Kristiina Verro | 07.08.2013

Tähistaeva on vallutanud Perseuse pojad! Planeetidest: koidueelne öö on Jupiteri, Marsi ja Merkuuri, õhtupoolne öö Saturni pärusmaa.

Päikesesüsteem on “prahti täis” – igal ööl võib taevas näha üksikuid meteoore (neid nimetatakse sporaadilisteks meteoorideks). Maa, oma teekonnal ümber Päikese, satub tihti meteooripilvedesse ning siis algab tõeline vaatemäng. Juuli lõpus jõudis Maa Swift-Tuttle komeedist mahajäänud “prahi” pilve, ning perseiidide meteoorivoolu aeg jõudis kätte! Swift-Tuttle on 133 aastase perioodiga (lühiperioodiline, Kuiperi vööst pärit) komeet. Viimati nähti teda Päikese läheduses 1992. aastal.
Perseiidide radiant asub, nagu nimigi viitab, Perseuse tähtkujus. Tõsi, perseiide võib näha üle taevalaotuse, nende suund on radiandist eemale. Mida kõrgemal on radiant, seda rohkem meteoore võib näha. Pärast Päikese loojumist on kõneall olev tähtkuju umbes 20 kraadi kõrgusel horisondist. Öö jooksul pürgib Perseus kõrgustesse, seega parim vaatlusaeg on hommikupoole ööd.

Meteoorivoolu iseloomustatakse tunniarvuga seniidis (ZHR), see näitab, kui mitu meteoori võiksime loendada tunnis, kui radiant asuks seniidis (ja kui näeksime kogu taevalaotust). Sel aastal on perseiidide tunniarv seniidis 100 (see arv on üsna konstantne aastate lõikes).
Meteoorivoolu saab iseloomustada ka kiirusega. Ühe voolu meteoorid on sarnase kiirusega, erinevat päritolu meteooride kiirused jäävad umbes vahemikku 11-72 km/s. Mõned lendavad tähed on nähtavad vilksamisi, teised liuglevad aeglaselt üle taevakaare. Perseiidid on üsna kiired (59 km/s) meteoorid.

Kui vaatlete meteoore ning avastate, et üks meteoor on hoopis teise suuna, kiiruse ja võib-olla ka teist värvi, siis võib tegemist olla hoopis delta-akvariidi, alfa-kaprikorniidi või kappa-tsügniidiga (või ka sporaadilise meteooriga).
Delta-akvariidide, mille maksimum oli 30-ndal juulil, radiant asub Veevalaja tähtkujus. Veevalaja on augustikuus leitav madalalt lõunakaarest. ZHR on meteoorivoolul vaid 16 ja ajavahemik on 12.juuli – 23. august. Meteooride kiiruseks on 41 km/s.
Alfa-kaprikorniidide ZHR on väga väike – loendada võib vaid kuni viis meteoori. Aktiivne aeg kestab 15. augustini, maksimum oli 30. juulil. Kaljukitse tähtkuju (kus asub radiant) on augustikuu öödel leitav sealtsamast, kus delta-akvariidide radiant: madalalt lõunakaarest, sest Veevalaja ja Kaljukitse tähtkujud on kõrvuti. Alfa-kaprikorniidid on aga aegalsemad kui delta-akvariidid ja perseiidid (kiirus on 23 km/s).
17.augustil on kappa-tsügniidide maksimum (aktiivne aeg 3.- 25. august). Need Luige tähtkuju meteoorid on samuti aeglased (25 km/s) ja nende tunniarv on väga väike (ZHR=3). Luige tähtkuju asub aga öösel kõrgel lõunakaares, seega radiant asub soodsas kohas.

Kuu

Kuu faas ja asukoht on meteooride vaatlemisel oluline, sest kuuvalgus halvendab vaatlusolusid. Õnneks perseiidide maksimumi ajal on Kuu peidus horisondi taga.
07.augustil on Kuu nullfaasis.
Esimesse veerandisse jõuab kätte 14-ndal.
Täiskuud otsige 21. augustil lõunakaarest (Veevalaja tähtkujust). Kahjuks segab Täiskuu kappa-tsügniidide niigi väheste meteooride vaatlemist. Teisalt, Kuu on ise hea vaatlusobjekt!
Viimases veerandis on Kuu 28. kuupäeval.

Planeedid

Saturn on kuu alguses veel vaadeldav õhtutaevas, tunnike-kaks pärast päikeseloojangut. Paikneb Neitsi tähtkujus (väga madalal läänetaevas), heledusega 0.7 tähesuurust.

Marss, Jupiter ja Merkuur on kolinud koidutaevasse!
Jupiter tõuseb kuu alguses kaks tundi peale südaööd, kuu jooksul vaatlusaeg pikeneb (31. augustil tõuseb planeet 00:39). Jupiter on Kaksikute tähtkujus (Taevakuusnurga sees!) ja on heledusega -1.8 tähesuurust.
Mitte kaugele maha jääb Marss, kes igal augustikuu ööl siiski kaugeneb Jupiterist Päikese poole. Marss tõuseb augustikuus juba enne poolt kolme öösel. Kuu lõpus vahetab Marss tähtkuju – liigub Kaksikutest Vähki. Punase planeedi heledus on 1.6 tähesuurust.
Augustikuus on lühikest aega vaadeldav ka Merkuur, esimesel kahel nädalal võib pisikest planeeti otsida madalal idataevas koidukuma seest.

Päike

Päike liigub 10-ndal Vähist Lõvi tähtkujusse. Augusti lõpus tõuseb Päike alles kell 6 ja loojub juba poole 9 paiku! Öö pikeneb 5 ja poolelt tunnilit 8 ja poolele tunnile (31-sel).

PS! Tulge Astronoomihuviliste XVIII kokkutulekule ja vaatleme koos!

Selgeid öid!

Märksõnad: tähistaevas