Tähistaevas: juuni-juuli 2013Jaak Jaaniste | 03.06.2013 Käes on jälle suvine valgete ööde aeg, kus Koit saab kokku Hämarikuga ning taevatähed nende hiilguses kahvatuvad. Taevavaatlejatele on see halb aeg, kuna nõrgemad objektid on halvasti nähtavad. Räägime siis muudest asjadest, mis taevas tähelepanu äratavad. Jaaniöine Kuu. Tänavuse jaaniöö omapäraks on see, et ta langeb ühte täiskuuga. Kuu on täisfaasis 23. juunil kl 14.32 (suveajas!) ja seetõttu kenasti taevas nii enne kui pärast jaaniööd. Aastaid oleme rääkinud sellest, et suvine täiskuu käib madalalt, kerkides vaid vaevu üle horisondi. Need ajad on nüüd läbi, ja tänavune Jaani-Kuu kerkib ilusti taevasse, kulmineerudes 12 kraadi kõrgusel horisondist. Asi selles, et Kuu orbiit ei püsi paigal, vaid laperdab Maa orbiidi suhtes – ehk teaduslikult väljendades, pretsesseerib. Selle liikumise periood 18,6 aastat on hästi tuntud varjutuste ennustajatele. Kuu orbiidi tasand paigutub sel ajal kord ekliptika ja Maa ekvaatori vahele (sellist asendit nimetatakse alumiseks seisakuks, kord aga ekvaatori suhtes ekliptikast väljapoole (ülemine seisak). Lisame selgitava joonise:  Maa ja Kuu. Kuu orbiidi tasandi muutumised. Kuu seisakud 1980 – 2060
Nagu näeme, käis 2006. aastal Kuu ekliptikast kõrgemal. Seetõttu olidki jõulu-täiskuud taevas kõrgel (kuni 59 kraadi horisondist), jaanipäeva-täiskuud aga madalal (vähim väärtus 3,5 kraadi). Nüüd, kus Kuu läheneb alumisele seisakule, see erinevus väheneb: jõulu-täiskuu kerkib „kõigest“ 49 kraadi kõrgusele, suvine aga kulmineerub „tervelt“ 12 kraadi kõrgusel. Tänavusel Jaani-Kuul on veel üks boonus: kuna Kuu asub sel ajal oma orbiidi perigee lähedal, on tema kaugus Maast „ainult“ 362570 km. Aga see on kaugus taevakehade tsentrite vahel, Maa pinnalt vaadatuna on meie kaaslane veelgi lähemal – Tartu linnast kõigest 356161 km kaugusel. Ja ta on ka hästi suur, nurkläbimõõduga tervelt 34 kaareminutit. Kuu pole ainus tähelepanu vääriv objekt, huvi pakub ka jaaniöine taevas ise. Vaadake hoolega: see on kõige heledam põhja- ja kõige tumedam lõunakaares. Kui Kuu jaani-järgsel nädalal öötaevast ära kõnnib, võib lõunakaares näha tumedamat ala. See on Maa vari atmosfääris. Asjatundjad soovitavad uurida ka selle serva kohale jäävat roosakat helendust, nn. Veenuse vööd. (Planeet Veenusega pole sel midagi pistmist, rohkem kuulub see nimetus Koidu ja Hämariku loo juurde.) Võib juhtuda, et palja silmaga seda värvidemängu ei taba (pimedas on kõik kassid hallid), aga proovige pildistada. Veel räägitakse, et sellel sajandil kipuvad valged ööd veelgi valgemaks minema. On selle põhjuseks inimtegevus või kosmose prügistumine, pole selge. Huvi pärast võite õhtuti need vähesed taevatähed, mis veel näha, üle lugeda. Ütleksin, et sel lugemisel on ka teaduslik väärtus – ta aitab uurida meie atmosfääri seisundit. Planeetidest on õhtutaevas kergesti leitav Saturn, mis asub Neitsi tähtkujus ja kulmineerub päikeseloojangul umbes 20 kraadi kõrgusel. On parim aeg rõngaga planeedi teleskoobivaatlusteks. Merkuur ja Veenus on heal juhul ehataevast leitavad juuni esimese poole vältel. Nende otsimiseks soovitame siiski kasutada binoklit. Jupiteri ja Marssi on lootus näha juuli teises pooles, hommikutaevas, Kaksikute tähtkujus. Nende planeetide paremad päevad on veel ees. Kuu faasid:
juuli
Vaata ka mullusuvist taevaülevaadet, ainult jutt planeetide kohta on aegunud. Märksõnad: tähistaevas |
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
