Märtsikuu tähistaevas 2013

Kristiina Verro | 01.03.2013

Muistsed maiad teadsid Veenuse käitumist taevakaares sadu aastaid ette, niisiis pole tähistaeva prognoosimine iseäranis keeruline. Teame, et Jupiteri leiame märtsis Sõnni tähtkujust ja Saturni Kaaludest.
Ka tehiskaaslaste liikumised tähistaevas on teada, näiteks võite vaadata (Tartus) 22.märtsil kell 04:27-04:33 läänekaares Rahvusvahelise kosmosejaama ülelendu (heleduse maksimum on -1.4 tähesuurust). Meid hoiavad põnevil seevastu asteroidid, komeedid ja meteoorid.

Veeburarikuu sündmused (Tšeljabinski meteoriit ja asteroid 2012 DA12 möödalend) on teinud aktuaalseks komeetide, boliidide, asteroidide ja meteoriitide teema. Märtsis on võimalik jälgida ühe komeedi liikumist – C/2011 L4 (Pan-STARRS) jõuab periheeli.
Komeet on Päikesesüsteemi äärealatelt pärit jäine väikekeha. Asteroid on seevastu kivine Päiksesesüsteemi objekt (mis pole planeet). Meteoroid on asteoroidi või komeedi purdmaterjal või lihtsalt väike päikesesüsteemi keha (väiksem kui asteroid või komeet), mida Maa atmosfääri sisenedes meteooriks ja maapinnaga kokkupuutudes meteoriidiks nimetatakse. Boliid on suurem meteoor, mille heledus ületab -4 tähesuurust.
Sel kuul meie tähistaevas kindlat meteoorivoolu jälgida ei saa, kuid kuna Päiksesesüsteem on “prahti” täis, siis alati võib kohata üksikuid spontaanseid lendavaid tähti (sporaadilised meteoorid). Küll aga satub vahetevahel meie nägemisulatusse komeete või asteroide. Veebruari asteroid oli napilt liiga tuhm, et palja silmaga näha. Märtsi tähistaevas on see-eest vaadeldav komeet!
C/2011 L4 avastati (nagu nimigi ütleb) 2011. aastal Havail asuva Pan-STARRS teleskoobiga. Komeet on pärit arvatavasti Oorti-Öpiku pilvest ja jõuab Maale lähimasse punkti 5-ndal ning periheeli 10.märtsil. Kui hele komeet saab olema, näitab aeg – nimelt sõltub komeedi heledus sellest kui palju materjali ta Päikesest möödudes kaotab. Kui veab, saab ta olema sama hele kui Veega (0 tähesuurust); teiste ennustuste kohaselt saavutab vaid +2 tähesuurust. Ka Eestis on komeet vaadeldav! Enne kümnendat kuupäeva asub ta meie taevas päevasel ajal ja seega pole ta nähtav. Pärast 10.märtsi möödub C/2011 L4 Päikesest ning siis on ta vaadeldav meie õhtutaevas; kahjuks kaotab ta kiiresti heledust.

Õhtune läänetaevas 15.märtsil (kell 18.40). Pilt: (Stellarium) Helle Jaaniste

Komeet C/2011 L4 (Pan-STARRS) liikumistee. Pilt: Helle Jaaniste

Pärast päikeseloojangut tõmbab meie pilke kõrgel lõunataevas särav Jupiter. Planeet on Sõnni tähtkujus ja paistab meile heledusega -2.0 tähesuurust. Märtsikuu alguses on Jupiter kohe pärast päikeseloojangut kulminatsioonis – umbes 50 kraadi horisondist; kuu lõpus leiame ta hämarikust 40 kraadi kõrguselt. Jupiter on vaadeldav õhtupoole ööd, kuna ta loojub koos Taevakuusnurgaga kuu alguses 02:43 (1. märts) ja lõpus poolteist tundi hiljem.
17-ndal asub Jupiteri ja Aldebarani juures esimeses veerandis Kuu.

Jupiteri kaaslased märtsikuus. Klõpsa pildil, et näha suuremalt.
Pilt: Helle Jaaniste

Ka Saturn on märtsikuus vaadeldav – paremini veel kui veebruaris. Planeet asub Kaaludes ja tõuseb kuu alguses pool tundi enne südaööd ning kuu lõpus pool kümme (keeratakse kella: 31-sel tõuseb 22:29). Saturn liigub madalal lõunakaares ja loojub natuke aega pärast Päikest (kulminatsiooni kõrgus on pisut alla 20 kraadi horisondist). 2.-3. märtsil asub Saturnist umbes 10 kraadi eemal vananev, kuid veel täidlane Kuu. 30-ndal satub Kuu taaskord taevasfääril planeedi lähistele, seekord on nende vahe ligikaudu 5 kaarekraadi ning kuu faas on siis 88%.

Tähistaevas 15.märtsil kell 21.00. Pilt: Helle Jaaniste

Kuu faasid:
Viimane veerand: 04.03.2013 23:53
Noorkuu: 11.03.2013 21:51
Esimene veerand: 19.03.2013 19:27
Täiskuu: 27.03.2013 11:27
Täisfaasi võib imetleda paar päeva enne ja paar päeva pärast 27. märtsi. Kusjuures, 28-29-ndal on Täiskuu loojang läänekaares vaadeldav samaaegselt päikesetõusuga idas.

Päike vahetab 11-ndal tähtkuju ehk liigub Veevalajast Kalade tähtkujusse. Päikesetõus on kuu alguses kell seitse ja 30-ndal 05:46 (31-sel 06:43). Päev on kuu lõpuks 13 tundi pikk, ööd jätkub 9 tunniks ja 28 minutiks (tsiviilset hämarikku mitte arvestades). Kevadine võrdpäevsus ehk pööripäev on 20.märtsil kell 11:02, kui Päike on ekvaatoril seniidis.

NB! Märtsi viimasel pühapäeval, ehk 31-sel minnakse üle suveajale. Keerake kellad tunni aja võrra edasi!

Selgeid öid!

Märksõnad: tähistaevas