Tähistaevas jaanuaris 2013

Helle Jaaniste | 01.01.2013

Päike on jaanuaris Amburi tähtkujus, 20. jaanuaril läheb Kaljukitse tähtkujusse. Päikesemärkide järgi – 18. jaanuaril läheb Kaljukitse märgist Veevalaja märki.
Maa on oma teekonnal ümber Päikese jõudnud periheeli – Päikesele kõige lähemasse punkti, ta on seal 2. jaanuaril. Talvisel pööripäeval alustas Päike liikumist tagasi taeva põhjapoolkera poole, aga see teekond kulgeb esialgu vaevaliselt. Päevad pikenevad aeglaselt, aga siiski – 1. jaanuaril on päeva pikkus 6 tundi 15 minutit, 31. jaanuaril juba 8 tundi. Päikese kõrgus keskpäeval suureneb kuu alguse 8-lt kraadilt kuu lõpuks 13 kraadini.

Kuu on perigees 10. jaanuaril, apogees 22. jaanuaril.
Kuu faasid:

• viimane veerand 5. jaanuaril kell 5:58
• noorkuu 11. jaanuaril kell 21:44
• esimene veerand 19. jaanuaril kell 1.45.
• täiskuu 27. jaanuaril kell 6:38

Merkuur on jaanuaris nähtamatu.

Veenus tõuseb jaanuari alguses 1.5 tundi enne Päikest, kuu lõpus vaid paarkümmend minutit, kuu alguses on ta Maokandja tähtkujus, 6. jaanuaril läheb Amburisse. Planeet on väga hele, kuid madalal koidutaevas pole tema üles leidmine enam kerge.
10. jaanuaril on Veenuse juures imekitsas kuusirp, faas vaid 0.04. Jälle on selgel hommikul võimalus oma nägemist ja vaatlusoskust proovile panna – kas õnnestub nii heledas taevas üles leida Veenus ja tema juures nii vana kuu.

Marss on jaanuaris Kaljukitse tähtkujus, kuu lõpus läheb Veevalajasse. Planeet loojub paar tundi pärast päikeseloojangut, kuid liigub väga madalal ning on üsna tuhm (+1,3 tähesuurust). Praktiliselt on Marssi üsna võimatu leida.

Jupiter oli opositsioonis (vastassuunas Päikesega) 3. detsembril. Planeet on nähtav kogu öö, seega on tema vaatlustingimused väga head. Jupiteri heledus on -2.5 tähesuurust, ta asub Sõnni tähtkujus.
Joonistasime pildi Jupiteri suurte kaaslaste liikumise kohta. Selle abil saate vaadeldes kergemini kaaslasi nimepidi paika panna. Samuti näete, kas teie vaatlusööle juhtub mõni kaaslaste kattumine või varjutus. Nende sündmuste kellaajalised tabelid on olemas Tähetorni Kalendris, leitavad muidugi ka internetis.
21. jaanuari öösel on Jupiteri juures väga hele kuu (faas 0.76), vaatluste planeerimisel tuleb seda arvestada.

Saturn tõuseb jaanuari alguses enne kella nelja, kuu lõpus juba kell kolmveerand üks. Planeet liigub Kaalude tähtkujus. Saturni heledus on +0.6 tähesuurust, hommikupoole ööd võiks teda vaadelda küll.
7. jaanuari varahommikul on Saturnist 5 kraadi madalamal kitsas kuusirp (faas 0.29).

Meteoorid.

Aasta alguses on selgel ööl võimalus näha kvadrantiide, meteoorivool on aktiivne 28.12 kuni 12.01, maksimum on 3. jaanuari päeval kell 15.30. Meteooride kiirus on 41 km/s (võrdluseks – geminiidid 35 km/s, perseiidid 64 km/s, leoniidid 71 km/s). Kvadrantiidide voolu iseloomustab terav, mõnetunnine maksimum, tunniarvuks ennustakse kuni 60 meteoori tunnis.
Kahjuks meil vaatlustingimused pole eriti head – õhtupoole ööd on radiant veel madalal, südaööl tuleb segama Kuu (viimane veerand 5.01).

Kvadrantiidide radiant asub Karjase tähtkujus, kunagi asus seal tähtkuju Müürikvadrant, sellest see voolu nimi. Meie kaardil on radiant märgitud, tähtkujude (Suur Vanker, Lohe, Herkules, Karjane) järgi saate selle vast paika panna ka 3. jaanuaril. Pidage meeles, et radiant markeerib ära suuna, kust langevad tähed näivad tulevat ja selle järgi saab hinnata, kas tegu on kvadrantiidiga. Aga näha on neid üle kogu taeva, sugugi ei pea vaatama ainult sinna Karjase poole.

Tähistaevas

Tähekaardil on taevas 15. jaanuaril kell 21. Seda kaarti saate kasutada ka teistel aegadel. Pidage vaid meeles, et tähistaevas näib pöörlevat ümber Põhjanaela, ikka idast läände, 15 kraadi tunnis. Tulevad küll üha uued tõusvad tähed tähed, samal ajal loojub osa tähtkujusid. Kui olete enda jaoks orientiirid (nt Põhjanael, Suur Vanker, Kassiopeia) paika pannud, on kaardist abi küll.

Taevatundmise abimehest Talvekuusnurgast oleme kirjutanud üsna palju, joonistasime ta ka meie kaardile. Jaanuaris on ta juba õhtul kenasti vaadeldav. Üks tiputähtedest – Kapella (Veomehe peatäht) on meil praegu üsna pea kohal. Eks sellest ka vanade eestlaste poolt antud nimi – Jõulutäht.
Sel talvel segab Talvekuusnurga pilti veidi Jupiter.

Märksõnad: tähistaevas