Avaleht Foorum Ajakiri «Vaatleja» Tähistaevas Maailm Õpik Astronoomia Facebookis Astronoomia Twitteris
None

Juuni ja juuli tähistaevas 2012

Kristiina Verro | 03.06.2012

Juuni- ja juulikuu peategelasteks on valguse kandjad Koit ja Hämarik, kes suvise pööripäeva paiku ulatavad üksteisele käe – on nautiliste ööde aeg! Tähistaeva imetlemiseks on käes aga kõige kehvem periood.

Veenus on juba juunikuu alguseks end ehakumasse peitnud. Planeet ei lahku aga vaatlejate huviorbiidist, sest 6. juunil toimub Veenuse üleminek Päikese kettast! Peatselt ilmub planeet tagasi tähistaevasse, nüüd juba Koidutähe nime all. Juunikuu lõpus tõuseb ta tund ja juulikuu lõpuks kolm tundi enne Päikest. Veenuse suure heleduse tõttu (-4.4 tähesuurust) on ta koidukumast hästi ülesleitav ning juuli lõpuks on planeet päikesetõusu ajaks juba umbes 20 kraadi kõrgusel horisondist. Veenus asub Sõnni tähtkujus.

Marss liigub pööripäeva paiku Lõvist Neitsi tähtkujusse. Heledus kahaneb kahe suvekuu jooksul 0.5-lt tähesuuruselt 1-le. Planeet on vaadeldav läänetaevas: 1. juunil loojub kolm ja pool tundi pärast päikeseloojangut (kell 2:30) ja 30. juunil kell 00:45 (umbes kaks tundi pärast Päikest). Juuli alguses kaob punane planeet ehakumasse ning lahkub tähistaeva-areenilt.

Saturni saab vaadelda juunikuu alguses veel terve öö; planeedi leiab jätkuvalt Neitsi tähtkujust, otse Spiika kohalt. 4. juunil on planeedi loojumise ja päikesetõusu vahe üks tund (vastavalt 3:13 ja 4:13). Seejärel hakkab Saturn jääma õhtutaevasse. Juuni lõpus on päikeseloojangu ja Saturni loojumise vahe 3 tundi; juuli lõpus kaks tundi. Planeet on tähesuurusega 0.7.

Aprillis meile nähtamatuks jäänud Jupiter ilmub juunikuus koidutaevasse. 15. kuupäeval on planeedi ja päikesetõusu vahe tund, sealt edasi vaatlustingimused paranevad. Juuli lõpus tõuseb Jupiter neli ja pool tundi enne Päikest. -1.9 tähesuurusega planeet asub Sõnni tähtkujus, Veenuse naabruses. Juuli esimesel päeval on Jupiteri ja Veenuse omavaheline kaugus taevasfääril umbes 5 kraadi ning rivis järgneb neile Sõnni heledaim täht Aldebaran (tähesuurus 0.85), keda küll koidukumast silm ei erista. Kusjuures, nimi Aldebaran tuleb araabia keelest ning tähendabki otsetõlkes „järgnejat“, arvatavasti kuna ta järgneb seitsmele õele.

Tähistaevas 15. juuni kell 01:00, sama seis on ka 1. juuli südaööl ja 15. juulil kell 23:00

Tähistaevas 15. juuni kell 01:00, sama seis on ka 1. juuli südaööl ja 15. juulil kell 23:00. Pilt: Helle Jaaniste

Merkuur on nähtamatu. Uraan (tähesuurusega 5.9) on palja silma jaoks nähtamatu, kuid abivahendeid kasutades on ta leitav hommikupoole ööd idast (juuli lõpus isegi peaaegu terve öö kagutaevast), Vaala tähtkujust. Sama lugu on ka Neptuuniga (tähesuurus 7.9) Veevalaja tähtkujus.

Kuu faasid:

Juuni

  • Täiskuu: E 04.06.12 14:12
  • Viimane veerand: E 11.06.12 13:41
  • Noorkuu: T 19.06.12 18:02
  • Esimene veerand: K 27.06.12 06:30

Juuli

  • Täiskuu:T 03.07.12 21:52
  • Viimane veerand: K 11.07.12 04:48
  • Noorkuu: N 19.07.12 07:24
  • Esimene veerand: N 26.07.12 11:56

Täiskuud saab juunis ja juulis vaadelda väga madalal lõunataevas. Juuli keskel (14.–16. juulil) on vana kuu Jupiteri ja Veenuse juures koidutaevas. 15. juulil toimub Jupiteri varjutamine vananeva kuu poolt ning see leiab aset päikesetõusu ajal.

Alates 16. maist algas nautiline valge öö, mis tähendab, et Päike läheb vaid kuni 12 kraadi allapoole horisonti. Pööripäeval on päikeseloojangu ja -tõusu vahe vaid 5 tundi ja 40 minutit. Algab astronoomiline suvi! Päike liigub 20. juunil Sõnni tähtkujust Kaksikutesse ning 20. juulil edasi Vähi tähtkujusse.

1. juunil tõuseb Päike Tartus 3:17 ja loojub 21:06,
1. juulil vastavalt 3:12 ja 22:22 ning
31. juulil – 4:02 ja 21:35.

F.R. Faehlmanni kunstmuistend “Koit ja Hämarik” (1840)

Lühike rõõmuaeg, laulu- ja lillerikas lühimate ööde aeg teeb heaks meie põhjamaa elanike karmi talve pikad kannatused. Sellel põhjamaa looduse piduajal, kus koit ja hämarik teineteisele kätt ulatavad, jutustas üks rauk enda ümber kogunenud lastelastele Koidu ja Hämariku armuloo, – ja mina jutustan siin edasi, mis ma kuulsin.

Kas sa tunned valguseandjat Vanaisa kojas? Praegu just on ta puhkama läinud ja seal, kus ta kustub, hiilgab veel ta kuma teaval, ja juba nihkub valguseriba edasi idasse, kus ta kohe jälle täies säras kogu loodust peab tervitama. Kas sa tunned kätt, kes päikese vastu võtab ja puhkama viib, kui ta oma käigu on lõpetanud? Kas sa tunned kätt, kes kustunu jälle põlema süütab ja ta uut käiku taeval alustama paneb? Vanaisal oli kaks ustavat teenrit sellest soost, kellele igavene noorus oli antud, ja kui valguseandja oli esimesel õhtul oma käigu lõpetanud, ütles ta Hämarikule: “Sinu hooleks, tütreke, usaldan ma loojuva päikese. Kustuta tema ja peida tuli ära, et kahju ei sünniks.” Ja kui teisel hommikul päike jälle pidi oma uut käiku alustama, ütles ta Koidule: “Sinu ametiks, pojuke, olgu valguseandja süüdata ja uue käigu vastu valmistada.” Ustavalt täitsid mõlemad oma kohuseid ja ühelgi päeval ei puudunud valguseandja taevavõlvil, ja kui ta talvel taevaserval liigub, kustus ta õhtul varemini ja alustab hommikul hiljemini oma käiku; ja kui ta kevadel laulu ja lilled äratab ja suvel viljad oma palavate kiirtega valmima paneb, siis on talle ainult lühike puhkeaeg antud ja Hämarik annab kustuja otsekohe Koidu kätte, kes ta sedamaid uuele elule süütab.

See ilus aeg oli nüüd saabunu, kus lilled õitsevad ja lõhnavad, ja kus linnud ning inimesed täitsid lauludega ruumi Ilmarise võlvi all, – siis vaatasid mõlemad teineteisele liiga sügavasti sõstrakarva silmadesse, ja kui kustuv päike läks Hämariku käest Koidu kätte, suruti vastastikku kätt ja ka mõlemate huuled puutusid kokku.

Aga üks silm, mis kunagi ei sulgu, oli märganud, mis vaikse südaöö salajas sündis, ja teisel päeval kutsus Vanaisa mõlemad enda ette ning ütles: “Ma olen teie ametikohuste täitmisega rahul ja soovin, et teie täiesti õnnelikuks saaksite. Seepärast kuuluge teineteisele ja pidage siitpeale oma ametit nagu mees ja naine.”

Ja mõlemad vastasid ühest suust: “Vanaisa, ära riku meie rõõmu. Lase meid igavesti mõrsjaks ja peiuks jääda, sest peiu- ja mõrsjapõlves oleme leidnud oma õnne, kus armastus on alati noor ja uus.”

Ja Vanaisa täitis nende palve ja õnnistas nende otsust. Ainult üks kord aastas nelja nädala kestel saavad mõlemad südaöö ajal kokku, ja kui Hämarik paneb kustuva päikese armsama kätte, järgneb sellele käepigistus ja suudlus, ja Hämariku põsk punetab ja peegeldub roospunasena taevalt, kuni Koit jälle süütab valguseandja ja kollakas kuma taeval kuulutav uuesti tõusvat päikest. Vanaisa ehib ikka veel nende kokkusaamise piduks nurmed kõige kaunimate lilledega ja ööbikud hüüavad naljatades liiga kaua Koidu rinnal viibivale Hämarikule: “Laisk tüdruk, laisk tüdruk! Öö pikk!”

Loe lisaks: Veenuse üleminek Päikesest 6. juunil 2012

Märksõnad: