Avaleht Foorum Ajakiri «Vaatleja» Tähistaevas Maailm Õpik Astronoomia Facebookis Astronoomia Twitteris
None

Rikkad galaktikaparved on alles moodustumas

Tartu Observatoorium | 07.04.2012

Suurem osa galaktikaid Universumis paikneb süsteemides vaestest galaktikagruppidest rikaste parvedeni. Enamasti käsitletakse rikkaid galaktikaparvi kui väljakujunenud, gravitatsiooniliselt seotud ning dünaamilises tasakaalus olevaid süsteeme. Sellel oletusel põhineb mitmete galaktikaparvede parameetrite määramine, sealhulgas näiteks massi määramine.

Tartu ja Tuorla Observatooriumi teadlased Maret Einasto, Jaan Vennik, Elmo Tempel, Pasi Nurmi, Antti Ahvensalmi, Pekka Heinämäki ja teised otsustasid ühiselt seda oletust kontrollida, uurides Sloani Digitaalse taevaülevaate põhjal Elmo Tempeli, Erik Tago ja Juhan Liivamäe poolt koostatud galaktikagruppide kataloogi rikaste galaktikaparvede ehitust. Nad kasutasid tervet hulka 3D, 2D ja 1D meetodeid galaktikaparvede ehituse ning galaktikate kiiruste jaotuse uurimiseks ning uurisid eraldi ka parvede peagalaktika asukohta ning omakiirust.

Mitmekomponendiline galaktikaparv Gr34726.

Mitmekomponendiline galaktikaparv Gr34726. Vasakpoolne joonis näitab galaktikate jaotust taevas (kraadides), märkide suurus on võrdeline alamstruktuuride tõenäosusega. See näitab alamstruktuure parve keskosas. Keskmine ja parempoolne joonis näitavad galaktikate taevajaotust (kraadides) vs. galaktikate kiiruseid (100 km/s). Erinevad värvid vastavad 3D normaaljaotuste modelleerimisel leitud komponentidele, punane märk näitab peagalaktika asukohta.


Galaktikaparvede peagalaktikate kaugused parve (alamparve) tsentrist.

Galaktikaparvede peagalaktikate kaugused parve (alamparve) tsentrist. Mitmekomponendilised parved: hall punktiir tähistab kaugust parve tsentrist, punane joon kaugust lähima komponendi tsentrist. Sinine kriipsjoon näitab kõige heledamate galaktikate kaugust selle komponendi tsentrist, kus nad asuvad. Ühekomponendilised parved: tumeroheline kriipsjoon tähistab peagalaktika kaugust parve tsentrist, heleroheline joon – kolme kõige heledama galaktika minimaalset kaugust parve tsentrist.

Tartu ja Tuorla teadlaste arvutused näitasid, et enam kui 4/5 galaktikaparvedel on alamstruktuurid. Paljudes galaktikaparvedes on peagalaktikate omakiirused suured. Peagalaktikad asuvad enamasti ühe komponendi tsentri lähedal, kuid sageli ei ole see keskne komponent parves. Ühekomponendilisi, tõenäoliselt dünaamilises tasakaalus olevaid galaktikaparvi on väga vähe. Need tulemused näitavad, et galaktikaparved on dünaamiliselt noored ning alles välja kujunemas. See tõstatab küsimuse, kas praegu kasutatavad meetodid galaktikaparvede parameetrite määramiseks annavad tõepäraseid tulemusi ning seab kahtluse alla populaarse tumeaine halo mudeli, mille järgi galaktikaparved vastavad tumeaine halodele, kus peagalaktika asub alati parve tsentris ning parved ise on gravitatsiooniliselt seotud, väljakujunenud süsteemid. Pasi Nurmi tehtud mudelarvutused näitavad, et hiljutised galaktikagruppide liitumised mudelites viivad samasuguste alamstruktuuride olemasoluni mudelites nagu vaatlustest leitud parvedes.

Antud uurimus galaktikagruppide struktuuri kohta oli samm lähemale mõistmaks galaktikagruppide ehitust ning nende teket. Koostatud galaktikagruppide kataloog võimaldab uurida palju detailsemalt galaktikate ja gruppide teket ning nende seost ümbritseva keskkonnaga. Sellesuunalisi uuringuid ongi juba alustatud ning on lootust, et me kunagi jõuame ka arusaamani, kuidas galaktikagrupid ja galaktikad tekivad.

Märksõnad: , ,