Avaleht Foorum Ajakiri «Vaatleja» Tähistaevas Maailm Õpik Astronoomia Facebookis Astronoomia Twitteris
None

Galaktikatuumade aktiivsus avaldub kiiremini Universumi tihedamates piirkondades

Tartu Observatoorium | 15.09.2011

Astronoome on ikka rohkem huvitanud need taevakehad, mis kiiresti muutuvad. Galaktikate maailmas leidub harva selliseid objekte. Üheks heaks näiteks on kvasarid – kaugete galaktikate tuumad, mis galaktikate varase arengu perioodil on kiiresti muutuvad ja väga heledad. Peale kvasarite on kauges Universumis ka teisi sarnase omadusega galaktikaid (raadiogalaktikad, blazarid, Seyferti galaktikad). Neil kõigil on ühine nimi – aktiivse tuumaga galaktikad ehk AGN (active galactic nuclei). Nende galaktikate uurimine on eriti oluline galaktikate tekke ja evolutsiooni mõistmiseks ja selgitamiseks.

Heidi Lietzen Tuorla observatooriumist (Turu, Soome) ja Juhan Liivamägi Tartu Observatooriumist koos teiste kaasautoritega Turust ja Tartust on uurinud erinevat tüüpi aktiivse tuumaga galaktikate paiknemist erinevas ümbruskonnas. Keskkonna kirjeldamiseks kasutatakse suuremastaabilist tihedusvälja. Tihedusväli on leitud Sloani Digitaalse Taevaülevaate (SDSS) heledate punaste galaktikate (LRG – luminous red galaxies) heledustiheduse jaotusest. Need galaktikad annavad voimaluse uurida tihedusvälja punanihkeni z=0.4 (umbes kauguseni 1000 Mpc).

Uurimuse autorid on leidnud, et varasemas arenguetapis viibivad AGNid (kvasarid) asuvad hõredamas keskkonnas kui raadiogalaktikad, mis on AGN arengu hilisem faas. Tulemus on kooskõlas hüpoteesiga, et galaktikad arenevad tihedamas ümbruses kiiremini (muutuvad varem raadiogalaktikateks), hõredamas keskkonnas aga aeglaemalt, muutudes kvasariteks ja raadiogalaktikateks hiljem.

Märksõnad: ,