Kas Veenuse pöörlemine hakkab aeglustuma?

Jaan Laur | 23.02.2012

Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) poolt Veenusele saadetud satelliidi Venus Express poolt tehtud mõõtmistest on täheldatud, et meie pilvine naaberplaneet pöörleb veidi aeglasemalt kui varem mõõdetud, kuna läbi Veenuse atmosfääri paistvad pinnavormid ei asu päris sellistel kohtadel, kus neid ennustati.

Venus Expressi pardal asuv infrapuna kaamera VIRTIS suudab tungida läbi tiheda atmosfääri ning pilvkatte. Need mõõtmised annavad osade pinnavormide nihke kuni 20 kilomeetrit võrreldes 1990-datel NASA Magellan Orbiteri poolt mõõdetud tulemustele. Nii Venera (1980-datel) kui Magellan Orbiterid tegid Veenuse pinnast radarkaarte, mis näitasid esmakordselt kogu Veenuse atmosfäärialust kuju ja pinnavorme. Samuti suutis Magellan jälgida 4 aasta jooksul planeedi pinna liikumist ning tehtud kaartide järgi mõõdeti väga täpselt Veenuse päeva pikkus – 243,0185 Maa päeva.

Venus Expressi missioon saadeti 16 aastat hiljem Veenusele tegema järelmõõtmisi palju täpsemate mõõteseadmetega. Detailsed mõõtmised orbiidilt aitavad teadlastel hinnata, kas Veenuse tuum on tahke või vedel ning sedasi paremini mõista tema tekke ja evolutsiooni protsesse. Tahke tuumaga Veenuse mass peaks olema rohkem keskele koondunud ning selle tõttu peaks ka tema pöörlemine olema vähem välistest tingimustest mõjutatud. Seda tüüpi tähtsaim mõjutus tuleneb Veenuse tihedast atmosfäärist, mis muudab pinna pöörlemist hõõrdumiste tõttu atmosfääriga. Sarnane efekt on ka Maal, kus tuul ja looded võivad päeva pikkust muuta mõne millisekundi võrra.

Praeguste mõõtmiste kohaselt langevad Venus Expressi tulemused varasematega kokku ainult siis, kui Veenuse päeva pikkus oleks teadaolevast 6,5 minutit pikem. Sellist nihet kinnitavad ka kõige hilisemad radarmõõtmised Maalt. Selline tulemuste kokkulangematus tundus teadlastele uskumatu, kuna Magellani mõõtmised olid väga täpsed. Praeguseks aga ei osata selles enam kahelda kuna kõik mõeldavad mõõtevead on üle kontrollitud.

Belgia Kuningliku Observatooriumi teadlased eesotsas Özgur Karatekinga uurisid Veenuse päeva juhuslike lühiajaliste muutuste võimalikkust, kuid leidsid, et pika ajaperioodi jooksul peaks selline efekt stabiliseeruma ning mitte nii drastilist mõju avaldama. Hiljuti on ka avalikustatud Veenuse atmosfääri mudelid, kus näidatakse, et Veenusel on aastakümneid kestvad ilmastikutsüklid, mis võivad põhjustada ka pikaajalisi pöörlemiskiiruse muutusi.

“Täpne Veenuse pöörlemiskiiruse mõõtmine aitab paremini planeerida tulevaseid missioone potentsiaalsete maabumiskohtade määramisega,” ütles Håkan Svedhem ESA-st. Kindlasti aga on Venus Express praeguseks aidanud meil mõista Veenust rohkem kui keegi loota oskas.

Märksõnad: Veenus