Avaleht Foorum Ajakiri «Vaatleja» Tähistaevas Maailm Õpik Astronoomia Facebookis Astronoomia Twitteris
None

Supernoova jäänuki juurest leiti gammakiirte allikas

Rain Kipper | 23.12.2011

Fermi kosmoseteleskoobi abiga leiti Tycho supernoova jäänuki juurest gammakiirte allikas. Avastuse abil loodetakse rohkem aimu saada kosmilistest kiirtest ja supernoovadest.

Tycho supernoova jäänuk.

Tycho supernoova jäänuk. Pildil on näha Tycho supernoova jäänuk erinevates spektripiirkondades. Lillaga on tähistatud Fermi kosmoseteleskoobi vaatlusi, kollane, roheline ja sinine on erineva tugevusega röntgenkiired ning punane tähistab pildil infrapuna vaatlusi. Lisatud on need nähtava valguse pildile. Pilt: Gamma kiired, NASA/DOE/Fermi LAT Collaboration; Röntgenkiired, NASA/CXC/SAO; Infrapuna pilt, NASA/JPL-Caltech; Nähtava valguse pilt, MPIA, Calar Alto, O. Krause et al. and DSS


Tycho supernoova oli täht, mis 1572 aastal plahvatas, see jäi taevas nähtavaks rohkem kui aastaks. Tolle aja astronoomiale oli see üks kinnitusi, et tähistaevas pole nii muutumatu, kui varem arvati. Tegemist oli Ia tüüpi supernoovaga, selle jäänuk on tänapäevalgi näha.

Gammakiired võivad tekkida mitmeti, praegusel juhul on tõenäoliseim võimalus kiire prootoni kokkupõrge aeglasemaga. Selle tulemusel tekib piion, mis omakorda väga kiirelt laguneb kaheks gammakiireks.

Seega protsessi toimumiseks peab olema kiire prooton. See saadakse kui supernoova jäänuki juures olevad magnetväljad kiirendavad prootonit. Kui kiirus saab juba piisavalt suureks, siis prooton lüüakse jäänukist välja tähtedevahelisse keskkonda, kus on aeglasemad osakesed, millega tal võimalik kokku põrgata ning seega tekitada gamma kiiri.

Gammakiiri on väga raske vaadelda. Kuna neil on suur energia, siis läbivad nad tihti teleskoope ilma neeldumata. Seetõttu on vaatlused raskendatud ning kui õnnestuvad, siis nende täpsus ei ole hea. Vaadates juures olevat joonist on näha, et gammavaatlused on tunduvalt “udusemad” ning nende asukoht on natuke nihkes. Avastus on oluline, kuna selle abil on võimalik uurida nii kosmilisi kiiri (kiired prootonid) kui ka supernoova jäänukeid.

Märksõnad: