Leiti täht, mida ei tohiks eksisteerida

Rain Kipper | 06.09.2011

Teadlased leidsid Lõvi tähtkujus oleva tähe, J102915+172927, mille metallilisus on Päikese omaga võrreldes 20 000 korda väikesem. Mudelite järgi niisugust tähte ei tohiks eksisteerida.

Metallilisuse all peavad astronoomid silmas nende ainete kogust, mis on raskemad kui heelium, näiteks süsinik ja hapnik. J102915+172927 fotosfäärist leiti esmastel vaatlustel natuke kaltsiumi, hilisematel vaatlustel veel teisi metalle. Teadlasi hämmastas liitiumi vähene kogus, mis on üks ürgsetest elementidest, mis moodustati Universumi noorusaegadel. Leitud tähes on umbes 50 korda vähem liitiumi, kui ürgses gaasis.

Tähtedesse saab metalle kahel meetodil. Esimeseks võimaluseks on, et tähte moodustavas pilves olid juba ained olemas. Need võiksid pärineda eelmise põlvkonna tähtede supernoovadest. Teine võimalus on tähe enda sees olevate termotuuma reaktsioonide tulemusel tekkinud metallid. Niisugune meetod eeldab suuremat tähte kui leitu. Avastatud täht on väiksem kui Päike.

Peamine põhjus, miks sellist tähte ei tohiks eksisteerida on see, et nii väikese metallisisaldusega gaasipilv ei tohiks täheks kokku kukkuda. Kokku kukkumisel on vaja gaas maha jahutada. Selle protsessi käigus on metallid olulised.

Juba väga kaua on kogu gaas olnud rikastatud raskete elementidega. Kuna tähel on vähe metalle, siis peab täht olema tekkinud väga ammu, praegustel hinnangutel 13 miljardit aastat tagasi, mis on peaaegu sama vana kui Universum ise.

Avastus tehti VLT-d (Very Large Telescope) kasutades. Leitud tähe olulisus avaldub tähetekke teooriate võimalikus täiendamise vajaduses, et seletada ka nii metallivaesete tähtede teket.

Märksõnad: tähed