Ürgsed pilved aitavad uurida galaktikate tekkepiirkondi

Rain Kipper | 21.08.2011

Teadlased uurisid kauge Lyman alfa pilve, LAB-1, helendamise põhjust. Nad leidsid, et tõenäoliselt on põhjuseks pilve keskel olevate galaktikate poolt tekitatud valguse hajumine.

Lyman alfa pilved on hõredad kosmilised pilved, mis helendavad vesiniku alfa spektrijoone piirkonnas. Helendamise põhjused ei ole täpselt teada, kuid välja on pakutud mõningad võimalused. Esiteks suure tähetekkega galaktikad oma ultravioletse valgusega ergastavad vesiniku aatomeid ja need hakkavad helendama. Teiseks supernoovade poolt tekitatud gaasi lööklained on ergastamise põhjuseks ja kolmandaks on võimalik, et aine kukkumine tumeda aine halosse ergastab vesinikku.

Saamaks teada helendamise põhjuseid uurisid teadlased kiirgava valguse polarisatsiooni, ehk tasandit, milles valguslaine levib. Tulemuseks saadi, et valgus, mis on pärit pilve keskelt ei ole polariseeritud, ehk valguslaine tasand on juhuslik. Pilve äärealadel oli polarisatsioon olemas. Polariseerumise põhjuseid võib olla mitu, antud juhul kõige tõenäolisem on valguse hajumine.

Vaadeldud hajumine mõnevõrra eeldab konkreetset valguse allikat, mis on sobiv versiooniga, kus kesksete galaktiakte valgus hajub. Kuna uurimus tehti ainult ühe Lymani alfa pilve kohta, siis ei olda veel kindlad, kas niigusugune helendamise põhjus on kõikidel pilvedel, kuid uurimus aitab igal juhul kaasa pilvede ja galaktiakte tekke keskkonna uurimisele.

Mõõtmisi tehti VLT-ga (Very Large Telescope), mis kuulub ESO-le. Polarisatsiooni uurimine võtab palju aega, eriti mitmes filtris vaatlemisel, mistõttu kasutati teleskoopi kokku 15 tunni jooksul. Raskeks tegi vaatlused ka pilve kaugus, milleks oli 11.5 miljardit valgusaastat, ehk punanihkel 3.1.

Märksõnad: galaktikaparved