Avaleht Foorum Ajakiri «Vaatleja» Tähistaevas Maailm Õpik Astronoomia Facebookis Astronoomia Twitteris
None

Vaadeldi väikese tähe tekkimist

Rain Kipper | 15.08.2011

Teadlased uurisid esmakordselt väikese massiga prototähe väga lähedast ümbrust. Tähe spektrit mõõdeti kuni 1000 astronoomilise ühiku kauguselt tähest ning selle põhjal leiti prototähe keemiline koostis.

Teadlased vaatlesid prototähte IRAS 16293-2422 ja mõõtsid spektri, millest nad leidsid üle 4000 spektrijoone. Neist umbes 1000 olid piisavalt hea kvaliteediga, et nende põhjal keemilist koostist leida. Igale joonele vastab teatud aine või keemilise elemendi üks ergastus. Kuna spektrijooni oli palju, siis kokku loeti umbes 70 ühendit ja elementi (hilisemal uurimisel võib veel mõni juurde tulla). Peamised molekulaarsed ained, mis leiti olid CO, SO, H2CO, SO2 ja CH3OH, nendele kuulusid pooled tuvastatud spektrijoontest.

Kui tähed tiirlevad ümber teineteise, siis nende liikumine põhjustab spektrijoonte lainepikkuste nihkeid (Dopleri efekti tõttu). Niisuguse spektrijoonte nihete leidmise tõttu arvatakse, et tegemist on kaksiktähega. Niisuguse efekti ja lisaks ka gaasi pealevoolu kaudu (mis leiti samuti spektrist), leiti, et kaksiktähtedest suurema mass on võrreldav Päikese massiga, väiksema oma aga vaid 0.1 Päikese massi.

Uurimuse jaoks kasutati kahte raadioteleskoopi: IRAM ja James Clerk Maxwell telescope (JCMT). Neist esimese peapeegli läbimõõt on 30 meetrit, teisel aga 15 meetrit, kokku vaadeldi nendega 300 tunni jooksul. Valitud raadiospektripiirkond on uuringuteks tõhus seetõttu, et tolmu (mida tähetekke juures külluses leidub) läbipaistvus on uuritavas spektripiirkonnas päris hea. Nähtava valguse ja paljud muud spektripiirkonnad varjab tolm ära.

Läbi viidud uurimus on oluline seetõttu, et see aitab mõista, kuidas umbes Päikese suurused tähed tekivad ning annab infot selle kohta, millised protsessid on olulised tähtede sünni juures.

Märksõnad: ,